Photopointi ajaveeb. Sinu võti arvuti-, foto- ja muu digitehnika maailma

Päästeingel RAW!?

Tekst ja fotod: Sven Začek ©.

RAW formaat on alguses müstiline, mistõttu on fotoalastes foorumites ning jututubades igaühel selle eeliste ja puuduste kohta omad versioonid. Sellepärast on algajal iva otsima hakates vaja päris palju infotöötlust teha, et müra infost eraldada. Kui palju kordi olen ma lugenud, et RAW tulek kaotas särimõõtmise põhimõtetesse süvenemise vajaduse. Nüüd ei pea pingutama, võib kinnisilmi usaldada kaamera sätitud parameetreid, sest hiljem arvutitaga saab leveleid vajalikus suunas paika kruttida. Ja Photoshop on üldse üks imerelv, mis ka kõige kehvemast taignast veel magusa saia kokku küpsetab. Seejuures ei mõelda üldse taigna koostisele.

Kindel on see, et RAW lubab teatud apsakaid, kuid kui püüelda maksimaalselt kvaliteetse lõpptulemuse poole peab ka algmaterjal maksimaalselt kvaliteetne olema. Viitan ühele väga põhjalikule allikale, mis kindlasti laiendab paljude arusaamu:
http://www.naturephotographers.net/articles0705/nr0705-1.html

Siinkohal tooksin ainult lühikokkuvõtte seal kirjeldatust ning lisan veel mõned nüansid, mida sealses artiklis ei puudutata, kuid kipuvad RAW pildistamisel tihti ununema.

Nagu eelmises artiklis sai kirjutatud tahab kaamera särimõõdik mõõdetavat objekti alati pooltoonina ehk hallina kujutada. Seetõttu kaotame aga heledaid ning tumedaid toone. RAW võimaldab meil järeltöötluse käigus levelite ja kurvidega otsad paika sättida, kuid tegelikult arvutame me ümber juba salvestatud infot. Vahe tuleb sisse sellest, et korrektse säri puhul oleks infot olnud rohkem ning poleks olnud vaja hakata salvestatud toonidest tumedamaid ja heledamaid tuletama.

Niisugusel pildil, millel on palju erinevaid heledaid toone ja õrnad üleminekud, oleksime automaatsäritust kasutades need minema visanud ning pidama hakkama järeltöötluse käigus tumedatest heledamaid tuletama. See tähendanuks aga tunduvalt järsemaid toonide üleminekuid, mis tulevad suuremalt trükkides selgelt esile.

Kui me vaatame oma kaamera histogrammi, siis näeme, et see on tinglikult jagatud viieks tsooniks. Paremal on heledad toonid ning vasakul tumedad. Hakates liikuma heledast otsast on esimeses tsoonis täpselt 2 korda rohkem toone kui teises tsoonis. Teises on jällegi kaks korda rohkem kui kolmandas ja nii edasi kuni viimase tsoonini välja, milles on 16 korda vähem toone kui esimeses. Kujutame nüüd ette, et meil on jällegi tegemist lumise motiiviga ning mõõdame säri lumelt nii nagu kaamera seda näeb. Tulemuseks saame kolmandast tsoonist kuni viienda tsoonini jooksva histogrammi. Me oleme kaotanud kaks esimest tsooni, sest kaamera nägi lund pooltoonina. Kuna lumi oli aga meie motiivi kõige heledam osa, siis sellest heledast lumest (meil hallist) heledamaid toone meil polnud, mistõttu algab histogramm keskelt ning vajub vasakusse äärde.

Kui me oletame, et viiendas ehk kõige vähemate toonidega arvuga tsoonis oli kogutoonide arv x ning järgnevates tsoonides siis vastavalt 2x, 4x, 8x ja 16x. Seega oleks meil nii tumedate kui ka heledate toonidega motiivi puhul olnud võimalik salvestada 31x toone. Kuid meie viskasime minema tervelt 24x toone. Nüüd peame Photoshopis edasi töötama vaid 7x toonidega. On selge, et nii kesisest algmaterjalist enam kvaliteetset pilti välja ei võlu. Piltlikult on tekkinud efekt kujutatud alljärgneval joonisel.

Lisaks toonide kaotusele tuleb hiljem arvutis alasäri päästes arvestada ka märkimisväärse müra lisandumisega pildile. Müra suurus ja intensiivsus sõltub algselt kasutatud tundlikkusest ning alasärist. Mida suurem on alasäri, seda rohkem müra tekib.

Nüüd on paras aeg siia patta lisada valgetasakaal. Kas RAW’le pildistades peaks seda üldse näppima? Tegelikult mitte, sest RAW failil ei ole valge tasakaalu. Pilte hiljem töödeldes võib lähtekohaks võtta kaamera nähtu, kuid ilmselt pole see paljudes tingimustes päris täpne. Lumi tahab minna liiga siniseks ning tubased pildid liiga kollasteks. Jpg puhul on järeltöötluse käigus väga tülikas õiget tasakaalu paika saada, RAW puhul lihtne, kuid mõlemad eeldavad seda, et täpne situatsioon on silme ees.

Täpne säri tagas ilusad üleminekud ning puhtad värvid.

Loomulikult pole asi nii õudne, et nüüd peaks iga harrastaja, kes nädalavahetusel puhates armastas metsavahel värsket õhku hingata ning oma lõbuks mõne klõpsu teha, hakkama süvenema iksidesse, tsoonidesse ja muusse seesugusesse, mis ainult vähendaks tema väljasviibimise aega. Lihtsalt eesmärk pühitseb abinõu. Kui eesmärgiks on riputada väikeseformaadilisi pilte oma kodulehele või blogisse, mida siis sõpradega jagada või teha 10×15 pilte kodusesse fotoalbumisse, siis ei tule tegelikult tehtud apsakad eriti selgelt esile. Samas võib jälle mõnel laupäeva varahommikul sattuda sellisele juhusele, mida tahaks oma seinale ka suuremalt mälestuseks ning siis on küll pettumus suur kui ilus moment seinal särama ei taha hakata. Lisaks on alati ka suurem rõõm täielikult õnnestunud protsessist ning kui midagi ei jää kripeldama. Igaühele oma. Kuid fotograafia on tehniline harrastus ning maksimaalse tulemuse saavutamiseks peab natuke ka sellese süvenema.

(1982)

Postitus meeldis?
Telli iganädalane kokkuvõte parimatest lugudest meilile
.
.

Sarnasel teemal artiklid

Kommentaarid

Samast kategooriast

Viimased kommentaarid

"https://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=globaalne Kogu meie planeeti hõlmav katik. Vinge värk ;) "

Kala, Sony a9 III on revolutsiooniline täiskaader hübriidkaamera

"Aitäh trükiviga märkamast ning nüüdseks on see ka parandatud. "

Jürgen Veerme, Fotosessioonil – kaasas Tarmon 35mm f/2.8 Di III OSD ja Tarmon 24mm f/2.8 Di III OSD

"Mis loom see Tarmon on, photopoint? Päris häbiväärne tooteesitlus. "

Taara, Fotosessioonil – kaasas Tarmon 35mm f/2.8 Di III OSD ja Tarmon 24mm f/2.8 Di III OSD

"Tere! Aitäh tähelepanu pööramast - tegemist on siiski EU tüüpi väljundpesadega, ..."

Jürgen Veerme, Ole eriolukordadeks valmis koos Zendure akupank-laadimisjaamaga

"Piltide alusel AC väljundpesad ei ole EU tüüp, kas müütegi ..."

Merike Linnamägi, Ole eriolukordadeks valmis koos Zendure akupank-laadimisjaamaga