Kui tänasel päeval vaadata kaasaegse nutitelefoni (v.a. Apple toodang) tehnilist kirjeldust, võib üsna paljudel juhtudel silma jääda salapärane lühend NFC. Sama lühendit võib juba kohata ka mõningate fotoaparaatide kirjelduses (Panasonic, Sony, Canon, Samsung). Või kui aus olla, siis ka Tallinna tasuta ühistranspordi kirjelduses. Või hea õnne korral ka mõne panga kodulehel või uut passi ja õpilaspiletid taotledes. Nii et elualasid on juba seinast seina, aga siiski on paljude jaoks tegu veel lühendiga, mille olemust ja tähendust ei teata.

Seega, et mitte jääda mõnes vestlus piinlikusse olukorda, ja tunda ennast valesse kohta sattununa, siis tasub antud kirjatükki edasi lugeda ja siis juba ise otsustada, kas asi on midagi väärt või lihtsal üks järjekordne tehniline tupiktee, mida paari aasta pärast keegi enam ei mäleta. Samas, kui endal taskus juhtub olema mõni NFC-d omav seade, siis tasub selgeks teha mis see on ja asi järele proovida – äkki hakkab meeldima…

 NFC – mis see on?

 

Et kõik ausalt ära rääkida, peab alustama sellest, et mis loom see NFC õieti siis on ning kellel üldse vajalik. Lühendi pikem tähendus inglise keeles on Near Field Communication, maakeeli ja lühidalt öeldes – lähiväljaside. Seega nimetus on üsna sisu selgitav – tegu on andmevahetuse protokolliga, mille puhul need asjad, mis andmeid vahetavad, peavad olema väga lähestikku. Reeglina mitte rohkem kui paari cm kaugusel. Kuid sellest täpsemalt veidi tagapool.

Vahetuses võivad osaleda nii kaks aktiivset seadet (nt kaks telefoni, telefon ja fotoaparaat, telefon ja kassaterminal), või ka aktiivne ja passiivne (nt telefon ja kiipkaart või- kleepekas). Viimasel juhul siis passiivne pool ainult väljastab või võtab vastu ja aktiivsem pool töötleb. Seega antud juhul nutiseade on selleks, mis muudab, kirjutab ja haldab infot ning tegutseb sellega varem kasutaja poolt eeldefineeritud soovidele vastavalt edasi. 

NFC ei ole selle tehnoloogia suunalt üldsegi mitte esimene pääsuke – ilmselt on üsna vähe inimesi, kes mingil kujul mõne uksekaardi vms asjaga poleks kokku puutunud. Need kasutavad RFID (Radio Frequency Identification) tehnoloogiat, mis põhimõtteliselt on sama, mis NFC. Lähiväljaside on lihtsalt piiratum, väiksema levialaga ning seetõttu ka usaldusväärsem ning sobivam raha liigutamiseks või privaatse info vahetamiseks….

NFC kommertskasutuses

Üks NFC peamisi eeliseid kommertskasutuses ongi turvalisus. Näiteks NFC-mobiilimaksete sooritamiseks poes. Üle WIFI või BT poleks see ju selgelt nii turvaline, sest distatsid saavad olla suured ja kogemata maksad äkki kellegi teise arve või siis kusagilt kaugelt keegi võtab su vastavad õigused üle. NFC kiipi kasutades pead sa telefoni panema makseterminali nii lähedale, et kogemata see väga hästi võimalik ei ole. Eestis on see asi küll veel katsetusjärgus, aga loodetavasti selle aasta jooksul juba liigub igapäevakasutusse. Vähemalt mõningates suuremates poodides on makseterminalidel vastav NFC märgis juba küljes. Mina küll ootan, et saaks kiirelt ja mugavalt väiksemate asjade eest maksta.

Asi ei pea loomulikult piirduma vaid poodidega – miks mitte tasumine parkimise eest, muuseumides. Tasumine kinos – ostad pileti online (see on ka hetkel võimalik), aga ei pea selle paberkujul väljatrükkimise ja ribakoodi skanneerimisega jama – pileti olemasolu tuvastamine käib üle NFC. Kõrtsides ja kohvikutes ja muud teenindusasutustes saab NFC kasutada ka selleks, et lasta klientidel ennast kiiremini ja mugavamalt Foursquare kaudu sisse “kirjutada”. Aga kahe aktiivse osapoole vahel andmete vahetamiseks on ka teisi viise…

NFC telefonist telefoni

Enne kui eraldi NFC kleepsude või muul moel kiipide kasutamiseni jõuame, veidike ka telefonist telefoni andmete ülekandmisest. Kui nii sinul kui su sõbral/pereliikmel/kellel iganes juhtub olema NFC funktsiooniga telefon, siis on imelihtne vahetada kahe telefoni vahel pilte, kontakte, saata tutvumiseks mõni hea veebileht. Sama lihtsalt ja kiirelt saab sõbrale anda edasi Google Map’is sinu poolt loodud teekonna õigesse kohta navigeerimiseks. Ja see pole veel kõik – lisaks saab NFC abil käivitata teises telefonis sama rakendus, mis endal töötab või siis kui seda seal veel ei ole, siis avatakse Google Play vastava rakenduse lehekülg. Ja selleks kõigeks ei pea tegema muud, kui telefonid selgapidi kokku asetama ning siis seejärelt ekraanile koputama, et soovitud info edasi saata. Kui väiksemad infokillud liiguvadki üle NFC protokolli, siis näiteks pildi saatmiseks või vastuvõtmiseks lülitatakse korraks sisse BT ning bitid ja baidid kanduvad ühest telefonist teise üle selle. Kõik see toimub automaatsel ja kiirelt, mingit telefonide omavahelist paaritamist pole vaja läbi viia.

Nii et otsi seadetest üles Android Beam ja lülita sisse. Kui NFC vahendusel info väljasaatmine mingil põhjusel ei tundu toreda mõttena, siis on sinu telefoni jaoks sobivamaks suhtluspartneriks mõni lihtsakoeline ja passiivne kiip…

NFC kiibid ja kleepsud

NFC kleepsude (või võitmehoidjate või kaartide vms, müüakse hästivarustatud kauplustes või internetiavarustes) kasutamine sobi kenasti kõiksuguste tüütute korduvtegevuste automatiseerimiseks. Kleepekate hankimisel tasub silmas pidada ka seda, et neil on olemas erinevad skanneerimise tugevuse klassid (vahemiks 1-10, mida suurem number, seda võimsam kiip). Väikematel (mikro) kiipidel on see klass reeglina väiksem. Kleepsude suurused on üldjuhul vahemikus 1.5-2.5 cm, nii et peaks ära mahtuma kuhu iganes. Kuna oman juhuslikult kahes erinevas võimsusklassis olevat kleepsu (klass 5 ja 8), siis viisin telefoni ja mõõdulindi abil läbi ka täppismõõdistamised. 

Põhjaliku statistilise analüüsi tulemusena selgus, et klass 8 kiipi omava kleepsuga saab telefon kontakti keskmisel juba 3,5 cm kauguselt. Klass 5 kiipi omavale kleepsule peab telefoni lähendama vähemalt 1 cm kaugusele.

Seega vahe on tuntav ning võib sõltuvalt asjaoludest ja kasutusviisidest oluliseks muutuda. Lihtsalt üks kiip töötab läbi paksu jope ja rahakoti, teine aga ei tööta teps mitte, kuid igapäevakasutuseks on võimalik rakendust leida kõigile…

NFC igapäevakasutuses

Kui ma olen hirmust kahtlustav ja maksmiseks ei julgeks NFC kunagi kasutada ning ühtegi sarnase telefoniga sõpra ka ei ole, siis mida paganat sellega pihta hakata? Tõepoolest, ühe nutitelefon tavapäraste funktsioonide kasutamist NFC olemasolu või puudumine kuidagi ei mõjuta – kõik asjad saab ka ilma selleta ära teha. Lihtsalt NFC abil saab mõne funktsiooni täita veidike kiiremini ja mugavamalt – vahetada andmeid või automatiseerida mõni tegevus, mille täitmiseks peaks muidu vajutama mitut nuppu või surfama telefoni menüüsügavustes.

Üheks vähemalt minu jaoks praktiliseks ja rakendust leidvaks kasutusviisiks on autos navi ja BT sisse lülitamine ja miks mitte ka muusikamängija käivitamine. Kui telefon käib autos spetsiaalses hoidikus, siis on kõige mõttekam kleepsu panek selle külge – nii aktiveerub soovitud režiim just siis ja seal kus vaja.

Samas ei ole ka selles ju midagi uut ning samu asju saab lasta nutiseadmelt teha ka muul moel – kas asukohapõhiselt, õige WIFI-võrgu levialasse sattudes, kellaaja järgi, telefoni raputades või mõnel muul moel, mis mõne anduri kasutamisega pähe tuleb. Nii et võib tekkida õigustatud küsimus, milleks siis üldse telefoni millegi vastu vaja asetada. Teatud põhjendus selleks siiski pähe turgatab – on vaks vahet, kas mõni automaatne tegevus saab alguse telefoniomaniku tolle konkreetse hetke otsuse tulemusena või hoolimata sellest, millised asjaolud tol konkreetsel hetkel on. No näiteks – programmeerid oma telefon igal õhtul kell 23:00 minema nö öörežiimi – teavituste helid maha, sissetulevate kõnede helin maha jne. Põhimõtteliselt ju tavapärasel õhtul päris mugav. Aga vahel juhtub nii, et jääd õhtul kauemaks õue. Ja telefon kurinahk lülitab ennast ikka kell 23:00 hääletu peale. Seega ei kuule pruudi/poiss-sõbra/ema/lapse/ülemuse või kelle iganes kõnet teemal “kus sa nii kaua hulgud täna!?!”. Ja ongi järgmisel päeval jama majas. Ei ole ju sellist asja vaja. Seega on palju turvalisem kleepida öökapi külge väike NFC kleeps ning enne unne suikumist telefon korraks selle vastu asetada öörežiimi sisse lülitamiseks. Nii et taaskord – turvalisus, sest automaatne toiming sooritatakse läbi tahtliku akti. ;-)    

Üldse annab sellisel moel programmeerida telefon kodus kõiksugu asju tegema. Eriti muidugi nutikodus, kus nagunii paljud asjad juba telefoni juhtimisel juhtuma juhtuvad. Selliselt saab näiteks koju jõudes lasta sisse lülitada arvuti, televiisori, saun kütte panna, sisse lülitada valgustid või kasvõi lihtsamalt juhul suunata telefonis mängiv muusika suurematesse BT kõlaritesse. Rääkimata loomulikult telefoni kodurežiimi lülitamise võimalusest – helinad leebemaks ja töönumbrite blokeerimine või midagi. Ja kodust väljumisel siis jälle vastupidi. Töö juures saab selliselt telefoni viia näiteks koosolekurežiimi või misiganes spetsiifilisi funktsioone vaja kasutada on.

Veel üks äärmiselt praktiline kasutusviis on võimalik leida sportimise käigus – kui peaks olema tavaks kasutada näiteks Endomondo’t või muud analoogist rakendust oma distantside ja treeningute üle arve pidamiseks.

Kui tegu näiteks jalgrattatreeninguga, siis kleeps kas telefonihoidiku või raami külge ja enne sõitma hakkamist lihtne kõik vajalikud asjad tööle panna. Jooksutrenni puhul kasuta näiteks NFC võtmehoidjat või kasvõi varemmainitud ühistranspordikaarti. Võid ju NFC kleepsu muidugi ka trenniriiete külge liimida, aga kuna neid eeldatavasti siiski vahel pestakse, siis pole vast kõige targem idee ning tasub antud kiibile mõni veidi püsivam koht ning parem kasutusvõimalus leida…

Veel miljon NFC kasutusvõimalust

Nii et võimalusi on tohutult ja piirab neid ainult enda fantaasia. 

Kasutad tihti telefoni andmesidet oma sülearvuti jaoks? Ei enam seda tüütut nupuvajutamist, et luua WIFI hotspot. Programeeri kleebis, kleebi see oma sülearvutil kuhugi ligipääsetavasse kohta ja voila – järgmine kord aseta telefon selle lähedale ja surfa rahus internetis.

Sul käib palju sõpru külas ja pidevalt on üks häda neile WIFI salasõna andmisega, sest see on jube pikk ja keeruline? Pole probeemi – ka seda saab NFC abil jagada. Kas kasutades spetsiaalset rakendust ja andes koodi telefonilt-telefonile (paraku peab see rakendus telefonis olema ka kõigil külalistel) või tavapärase eelprogrammeeritud kleepsu vahendusel.

Liigud tehnoloogiahuvilistes ringkondades või tahad niisama olla popp ning pead tihti visiitkaarte jagama? Paberkujul on need juba väga eelmine sajand… Kaasaega tagasi aitab sind taaskord NFC. Võimalusi on mitmeid – kas panna kokku kaks telefoni või siis saata ringile NFC kiibiga kleeps, millelt kõik su kontakti endale salvestada saavad. Või kui sa oled eriti rikas, siis võid muidugi ka kõigile jagada individuaalsed NFC kleepsud enda andmetega või asjale retro-hõngu andmiseks lasta valmistada sisseehitatud NFC kiibiga pabervisiitkaardid.

Olemas on isegi NFC klaviatuur nutiseadmele. Hind on küll äärmisel krõbe, aga kontseptsioon on ju iseenesest mõistlik. 

NFC kleeps tuleb appi ka siis, kui näiteks on vaja tihti helistada või saata sõnum ühele ja samale numbrile. Olgu selleks kasvõi tõkkepuu avamine, sauna kütte panek või mõni muu igapäevane kõne. Kasvõi külma ilmaga koju helistamiseks või turvakleeps hädajuhtumiks vanemale inimesele – kui olukord on nii halb, et näpuga koordineeritult ekraanil surkimine on raskendatud, siis öökapikesel oleva kleepsu peale telefoni asetamine on märksa lihtsam tegevus. Ja telefon teeb automaatsel kõne arstile või mõnele lähedasele. Välioludes võib sama funktsiooni käivitada näiteks hoopis telefoni rahakoti vahel oleva ühistranspordi kaardi vastu asetamine. Aga sellest viimasest saad lugeda alles järgmises peatükis…

NFC ja ühistranspordikaart

Kui kogu eelnev jutt huvi äratas, aga kodus ühtegi NFC kleepsu ei ole, siis ära heida meelda. Kui sa oled tallinnlane või mõne muu omavalitsuse elanik, kus kasutatakse sõiduõiguse tuvastamiseks kiipkaarti, siis otsi see rahakotist üles. Sellisele kaardile ei saa küll oma nutiseadme abil uut infot kirjutada (ja jumal tänatud, et ei saa), aga spetsiaalse rakenduse abil päästikuna saab kasutada ikka.  Samal otstarbel saab kasutada mistahes NFC kiipi sisaldavat kaarti või dokumenti – ISIC ja ITIC kaardid, uus pass jne. Mitme kaardi korraga kasutamisel võib küll porbleemiks kujuneda see, et nood kipuvad olema koos ühes rahakotis. No vähemalt passi võib küll hoida teises taskus. 

 Nii et mõtle mõni tegevus välja, mida sa tahaksid oma telefoni lasta teha sellises situatsioon, kus rahakott koos kiipkaardiga on enamasti käepärast. Olgu selleks näiteks muusikapleieri käivitamine ja teatud helitugevusele seadmine, ühistranspordis olles mõne lemmikmängu käivitamine, Waze ja GPS sisse sisse lülitamine, et teada saada miks pagana pärast buss nii aeglaselt liigub ning mitu ummikut veel ees on. Ja siis otsi nende funktsioonide kasutamiseks sobiv rakendus…

Sobilikud rakendused NFC-ga kasutamiseks

Nüüd mõni sõna ka sellest, millega NFC võimalusi oma nutiseadmes kasutada. Näited tulevad hetkel Androidi baasil, mis õnneks on ka kõige levinum vastav nutiseadme platvorm Eestis. Kui minna Google Play poodi ja kirjutada otsingusse NFC, siis kõiksuguseid erinevaid rakendusi on mustmiljon (või vähemalt sadu) ja kõige nende läbi proovimine võtaks ilmselt pool eluiga. Ning kuna selle aja jooksul lisanduks kindlasti ka uusi, siis läheks ka teine pool elueast raisku. Nii et piirdume mõne näitega, mida enim kiidetud on.

Kõigepealt sobiva rakenduse valik loomulikult kasutusvajadusest – teatud juhtudel sobib üks, teistel juhtudel teine.

Kõige tavapärasemaks erinevate ülesannete käivitamise – olgu selleks siis telefonis toimuvate muudatused või telefoni abil millegi juhtimine – on mitmeid sobivaid rakendusi. Kui vaid mõned mainida, siis näiteks EMT NFC Starter, NFC Actions, Trigger. Ma ise jäin mingil põhjusel kasutama viimast, aga enam vähem analoogiliselt töötavad need kõik – valmistad ette soovitud tegevused ja siis kirjutad need telefoni abil kleepsul olevale kiibile. Eks endale sobiva(ma) rakenduse saab igaüks juba ise leida.

 Kirjutamiskaitsega NFC kiibi kasutamiseks (nagu kirjeldatud ülalpool peatükis NFC ja ühistranspordikaart) on sobil kasutana näiteks rakendust AnyTAG NFC Launcher, mis ise kiibile midagi ei kirjuta, vaid tunneb selle lihtsalt ära ja sooritab soovitud toimingud. Aga see pole loomulikult kõik, mida erinevate rakendustega NFC abil teha saab…

Veel rakenduste näiteid

NFC Alarm Clock – hädavajalik rakendus kroonilistele sissemagajatele – äratust on võimalik välja lülitada ainult NFC kleepsu abil. Nii et kleebi see kuhugi voodist kaugele – kasvõi vannituppa – ning enne su telefon vait ei jää, kui sinna oled läinud.

NFC App Lock – võimaldab NFC abil kontrollida rakenduste käivitamist või isegi telefon avamist. Nii et sisuliselt annab telefon lukustada selliselt, et ainult füüsiliselt õige NFC-kleepsu olemasolul selle lahti saab.

NFC Camera – NFC abil pildi tegemine. Kahjuks antud rakendus on üsna kahtlane ja kuigi AnyTAG NFC Launcheris on see funktsioon samuti teoreetiliselt olemas, siis vähemalt minu telefoniga see ei toiminud. Aga iseenest oleks küll väga mõnus. Palju väiksem tõenäosust pildi äraväristamiseks, kui ekraanile koputamise käigus.

NFC Tag Cloner – kui on vaja mitmeid sama infoga NFC kiipe, siis on abiks see rakendus.

NFC FakeCall – tahad põhjust igavalt koosolekult või ämma kohvilauast jalga lasta? Pole probleemi, ootamatu kõne tuleb vastavalt sinupoolt valitud ajale ja kohale.

NFC Contacts – lihtne moodus telefonikontaktide vahetamiseks. Saad neid saata ka sellisesse telefoni, kuhu seda rakendust pole installeeritud.

Crypto NFC — NFC Secret notes – krüpteeritud märkmete tegemiseks, mida saab avada ainult füüsiliselt õige NFC kiibi abil, kus hoitakse krüptovõtit.

Lisaks on olemas kõiksugused kummalised NFC mängud jne. Taiwan on kasutusele võtnud lisaks QR-koodile ka NFC, et turistidele juhiseid ja infot anda. Nii et infotahvlil on valida, kas skanneerid koodi või asetad lihtsalt telefon vastu õiget kohta. Ühesõnaga toredaid võimalusi rohkem, kui unes näha oskaks, kuid on ka teatud probleemid…

Kriitika ja loo moraal 

Mida sellest kõigest järeldada? Eks ikka seda, et privaatse info vahetamise ja rahaliste tehningute läbiviimiseks on NFC kasutamine vägagi õigustatud ning see suund loodetavasti areneb ka Eestis. Igapäevatoimingute läbiviimise automatiseerimiseks osutub NFC samuti küllaltki kasulikuks, kuigi mitte hädatarvilikuks.

Isiklikult minu silmis on NFC kasutusmugavusel üks suur miinus – selleks, et see toimiks, peab telefon olema aktiivne ning lukk maha võetud. Mõneti täiesti arusaadav, tegu ju taaskord puhtalt turvalisuse huvides tehtud asjaga – ei oleks ju vaja, et keegi trügib rahva seas ringi ning korjab neilt juhtmevaba makseterminali abil mikromakseid. Samas mingite BT ja äratuskella sisselülitamiseks mõeldud enda poolt programmeeritud käskluste täitmine võiks ju olla piisavalt turvaline ja passiivses olekus telefoniga. Tegelikult on selleks võimalus ka olemas – telefoni root’imine. Aga sellega seonduvad plussid ja miinused jäägu juba igaühele endale edasi uurimiseks.

Ja milles on loo moraal? Eks ikka selles, et ükski tehnikavidin pole kasulik per se, kõik sõltub ikka inimesest endast – mida sellega peale hakata ja kuidas enda hüvanguks tööle panna. Kasutusvõimalusi ja -viise jagub, ole ainult usina ja mõtle välja ning rakenda – või siis ära rakenda, vaba maa ja vaba valik.

(7426)