Muusikaelamus pildiks – nii vist võib öelda küll kontsertfotograafia kohta. Jääb küll ju pildile vaid hetk laval toimunust, kuid vähemalt minul hakkavad möödunud ürituste pilte vaadates tol hetkel laval kostunud helid peas jälle kumisema ning meenub see, mis laval ja selle ümber toimus. (Usun, et ei ole ka ainus kel ainuüksi mõne külastatud livekontserdi pilte vaadates kas pea nõksuma või jalg tatsuma kipub – taustaks vaikus.) Kuidas aga neid meeleolukaid hetki muusikaüritustelt ise jäädvustada? Sellest juba lähemalt käesolevas ja ka mõnes järgnevas Photopointi ajaveebi postituses.

Tean inimesi kellel on juhtunud, et kontserdi väravas vaatab turvamees  kurja näoga otsa ja fotokaga sisse lasta ei taha, moosi palju tahad, siis täna räägin veidi lahti neid tingimusi ja piiranguid, mis selle olukorra põhjustavad, et tulevikus närvikulu väiksem oleks. Lisaks ka mõningad näpunäited, mis ehk esimestel kordadel kõige olulisem jälgida.

Profitehnika – kompliment või ajast ja arust piirang?

Aeg on sinna maale jõudnud, et paljude hobipiltnike varustusse kuuluvad erinevad digitaalsed peegelkaamerad. Kui nüüd sellise kaamera omanikul juba ürituse pilet olemas ja ka kiusatus oma fotokas kaasa haarata, siis soovitan hetkeks hoo maha võtta ning tutvuda ürituse eeskirjadega (kompaktkaamerate omanikud ja telefonidega pildistajad võivad aga julgelt kuuma anda, nende tegevust üldiselt ei piirata: ).

Nimelt on lugu selles, et on paras hulk taolisi kontserte kuhu nende kaameratega sisse ei lasta. Välismaiste esinejate puhul piirab seda üldiselt leping artistiga ning sinna tavakülastaja peegelkaameraga ei pääse, see voli jääb vaid akrediteeringuga fotograafidele (enamasti üritust kajastav meedia). Kodumaiste artistidega on lihtsam, siiani külastatud nö klubikontserdid  on kõigile pildistajatele üldiselt avatud olnud, kuid näiteks suvetuuridele on üldiselt fototehnika kaasavedamine keelatud.

Seega tuleb igaks juhuks tutvuda kodukorraga, aegajalt võib sealt leida järgmise lause: festivalile/üritusele ei lubata tuua helisalvestustehnikat, videokaameraid ja professionaalset fototehnikat. Professionaalse tehnika all on mõeldud eemaldatava objektiiviga kaameraid, casino online ehk siis kõik (digi)peegel- ja hübriidkaamerad. Paljude pühapäevapildistajate jaoks tundub see veidi ülekohtune, sest oma algajataseme digipeeglit profitehnikaks nimetama küll ei kipu…samas on ehk tegu komplimendiga?

Õnneks on aga aeg edasi minemas ja asjad pöördumas. Eriti festivalide osas ja seda nii Eestis kui ka kaugemal. Kui Viljandis online casino toimuvatele Folgile ja Rock Rampile on koguaeg ka nn profitehnikaga sisse pääsend, siis see aasta avas amatööridele oma väravad ka Vana-Vigalas toimuv Hard Rock Laager. Viimasel oli piiranguks casino online vaid see, et statiivi ei tohi kaasas olla. Vastupidised näited on aga Rabarock ning peaaegu Eestis, Salacgrivas (15km Iklast Riia poole), toimuv Positivus (siin ei tasuks isegi salaja digipeeglit sisse smuugeldada, sest eeskiri ütleb nõnda rangelt: Keelatud esemed, mis korraldajate poolt konfiskeeritakse, kuuluvad hävitamisele ja neid ei tagastata!:). Üldiselt tundub, et ka Soome ja Kesk-Euroopa suurtel festivalidel on olukord suhteliselt 50-50, mistõttu hea õnne peale välja minna väga ei tasu, enne minekut kontrollida on lihtsam ja muretum.

Vihjeid

Kui on tekkinud soov järgmisele üritusele juba ise pildistama minna, siis annaks enne asjadest pikemalt rääkimist paar nõuannet:

• Arvesta ilmaga. Eesti suve teades peaks väliüritustel alati kaasas olema mõni kilekott/vihmakeep millesse vihma korral  oma kaamerat peita, või mis veel parem, mõni Kata vihmakatetest. PS! Vihmavari võib keelatud olla.
• Jälgi ka ümbrust. Ei tasu kunagi oma pilku 100% lavale naelutada, sest põneva/ilusa kaadri võib ka rahvast või hoopis eemalt saada.
• Ole loov. Kontsertidel kasutatav valgustus annab võimaluse kõiksugu katsetusteks, proovi olemasolevaid tingimusi erinäoliselt ära kasutada.
• Ole tähelepanelik ja kiire. Soovitus tuleneb sellest, et üldiselt on hea pildistada manuaalrežiimis, kuna valgusolud on pahatihti keerulised ja kiiresti muutuvad, seega tuleb seadistuste tegemistel olla kiire ning jälgida valgustust ja seda võimalikult hästi ära kasutada.

Näide sellest kuidas kauni hetke võib tabada ka hoopis mujalt kui lavalt. Pildistatud aastal 2007 Leigol No-Big-Silence Tiit Kikas „Suurte Sõjamasinate Muusika“ show”d oodates.

(560)