Käed küljes: Sony α55 – poolläbipaistva peegliga hübriidkaamera

Täpselt kolm nädalat tagasi avalikustas Sony ametlikud andmed ja tootefotod kahe digikaamera – α33 ja α55 kohta. Firma ise nimetab neid, poolläbipaistva fikseeritud peegli ja elektroonilise pildiotsijaga hübriidkaameraid suurimaks innovatsiooniks fotograafias pärast autofookuse leiutamist 20 aastat tagasi. Julged sõnad.

Sony α33 ja α55 kaamerate avalik esitlus Ida-Euroopa ajakirjanikele ja edasimüüjatele toimus teisipäeval Poolas. Sellel üritusel oli Photopointi Ajaveebi esindajana au viibida ka minul. Julgete sõnade asemel jagati seal osalejaile hoopis kaamerad ning kästi pildistada. Olulisemate märksõnadena olid kaasa antud 10 kaadrit sekundis sarivõte, uus ja enneolematult madala müratasemega sensor ja muidugi jätkuv autofookus LCD-ekraanilt kadreerides.  On need aparaadid siis väärt tõusma viimase 20 aasta olulisemate fototehniliste saavutuste hulka?

Käed küljes

Allolev video on filmitud Sony α55 hübriidkaameraga. Heli salvestas α55 sisseehitatud stereomikrofon. Nagu kuulda, ei toimu teravustamine päris vaikselt – objektiivi liikumisest tekkinud müra on jäänud ka videos kuulda – siiski ei ole see nii kõrvuriivav kui peegelkaamerate puhul. Välise mikrofoni kasutamisel on see müraprobleem lahendatud – välise mikrofoni jaoks on nii α55 kui ka α33 kaamerail 3,5 mm mikrofoni sisend.

Esmamuljed

Sony α55 aparaati esimest korda kätte võttes tekib kohe tunne, et tegemist on tõsisemat laadi kaameraga. Kaamera kere on valmistatud plastikust ning tundub käes vaat et tummisemgi, kui näiteks Canon 550D. Võrreldes Sony seniste digipeeglitega on uue tandemi mõõtmed oluliselt väiksemad – umbes sama suur on ka Pentaxi K-x digipeegel. Paksust α55 kaameral muidugi on – põhja alt vaadates tundub kaamera kuidagi kummaliselt proportsioonist väljas olevat. Paksuse eest selle võlgneb α55 tänu eelkõige oma välja keeratavale ja pööratavale LCD-ekraanile.

α55 aparaat on kindlasti meeltmööda neile pildistajaile, kellel ei meeldi põhilisemate seadete pärast mööda menüüd ringi klõbistada. Funktsiooninupu alt avaneb 12 olulisemat pildistamisparameetrit, eriliselt rõhutab Sony – eraldi nupuga kaamera peal – D-range nimega tähistatud digitaalseid pilditöötlusvõimalusi.

10 kaadrit sekundis sarivõte

Üks eeliseid, mida poolläbipaistva fikseeritud peegli kasutamine annab, on kiirus sarivõttel. 4912 x 3264 piksli suuruseid JPG fotosid saab α55 kameraga klõbistada kiirusega 10 kaadrit sekundis (α33 kiirus on limiteeritud 7 fps). Selleks on kaamera programmirattal koguni eraldi ikoon. 10 fps kiiruse puhul seab kaamera särituse automaatselt ning kaamera teravustab iga kaadri vahel jätkuvalt. Kui on soovi säritust manuaalselt paika seada, siis saab seda ka teha. Tuleb aga arvestada, et siis kaamera kaadrite vahel ei teravusta.

Aeglasema liikumise korral toimis teravustamine sarivõttel väga hästi. Kiirema liikumise korral – jalgrattur hüppe peal või kiirelt lähedal sõitmas – oli aga objekti teravana hoidmine üpris keeruline ülesanne. Iga kaamera tahab aga harjumist ning käputäis teravaid sarivõttepilte kiirest liikumisest näitasid, et nii mina, kui ka α55 oleme õigel teel.

Mitte ühtegi allolevat fotot ei digitaalselt töödeldud muul viisil, kui vaid mõõtmete vähendamine mugavama vaatamise eesmärgil.

10fps ei ole siiski piisavalt kiire säriaeg selleks, et saada fotot lõhkevast õhupallist. Sellise foto jaoks on õigeks kohaks Ahhaa teaduskeskuse fotokabiin.

Uus sensor, ISO ja digimüra

Sony α55 kaameral on Sony uus “Exmor” HD CMOS sensor. Tegemist on kindlasti ühe valgustundlikuma APS-C sensoriga üldse. Fotodel, mis on pildistatud kuni 1600 ISOga, on üllatavalt puhtad digimürast ning märgata ei ole ka väga palju detailsuse kadu.

ISO 6400 ja kõrgemate väärtuste juures on digimüra ikka harjumatult vähe, kuid suurendades on näha, et kaamera automaatne müraeemaldus hakkab pildilt juba detaili ära sööma. Sellegipoolest on väiksemas formaadis väljaprintimisel ja ekraanilt ilma suurenduseta vaatamisel täiesti kasutatav isegi ISO 12 800. ISO 12 800 on väärtus, mida näiteks Canon 550D kaameral ainult võimendusega kasutada saab. Enamgi veel -  α55 aparaadil saab kasutada (mitme pildi kokkuliitmisel toimivas müraeemaldusrežiimis (multi-shot NR)) ka ISO väärtust 25 600.

ISO 3200 tundlikkusega pildistatud foto. All 100% väljalõige. ISO 3200 – mitme kaadri kokkupanekul toimiva müraeemaldusfunktsiooniga pildistatud foto. All 100% väljalõige.

Sony α55, 1/40 sek, f/10, ISO 1600, manuaalrežiim

Sony α55, 1/40 sek, f/5.6, ISO 1600, manuaalrežiim

Sony α55, 1/50 sek, f/5.6, ISO 1600, 10 fps sarivõte

Sony α55, 1/160 sek, f/5.6, ISO 6400, manuaalrežiim

Sony α55, 1/40 sek, f/8, ISO 12800, manuaalrežiim

Sony α55, 1/80 sek, f/10, ISO 12800, manuaalrežiim

Sony α55, 1/500 sek, f/3.5, ISO 500, 10 fps sarivõte

Sony α55, 1/125 sek, f/3.2, ISO 800, manuaalrežiim

Sony α55, 1/50 sek, f/10, ISO 12800, manuaalrežiim

Sony α55, 1/800 sek, f/2.8, ISO 200, avaprioriteet

Sony α55, 1/80 sek, f/3.2, ISO 800, manuaalrežiim

Sony α55, 1/50 sek, f/10, ISO 12800 Sony α55, 1/50 sek, f/10, ISO 12800
HDR-režiimil (+5 EV astet)

30% valgusekadu?

30% valgusekadu tundub olevat määratult suur tagasilöök. Valgusjõuline objektiiv justkui ei olegi enam nii valgusjõuline ja pimedas pildistamisel on ilmselt vaja aeglasemat säriaega. Päris nii hullud need lood ei ole.

Kaks allolevat fotot on pildistatud täpselt samade säriparameetrite juures, täpselt samade objektiividega, täpselt samade sensoritega. Erinevad ainult kaamerad. Alloleva, ülemise foto teinud kaameraks on Sony α580. alumise autoriks on poolläbipaistva peegliga α55. Kuna α55 peegel peegeldab 30% valgusest üles, peaks selle tehtud foto olema tunduvalt tumedam kui α580 oma. Kui hoolikalt täissuuruses pilti vaadelda, siis näeme, et ta ongi õige pisut. Seda on aga liiga vähe, et tähenärimiskombest puhtale fotohuvilisele probleemiks osutuda.

Lae alla ja võrdle täissuuruses:

Sony α580, 1/30 sek, f/16, ISO 6400, manuaalrežiim

Sony α55, 1/30 sek, f/16, ISO 6400, manuaalrežiim

Filmirežiim ja jätkuv teravustamine LCD-ekraanilt.

Minu jaoks on Sony α55 olulisimaks eeliseks kõigi teiste peegel-ja hübriidkaamerate ees filmirežiim ning kiire, faasituvastusega toimiv jätkuv autofookus. See avab suure sensoriga fotokaameratega filmimisel hoopis uued dimensioonid. Lõpuks ometi saab kaameraga filmitavale objektile peale sõita, ilma et peaks üht kätt pidi objektiivi teravustamisrõnga või sinna kinnituvate seadeldiste küljes rippuma.

Filmirežiim on põhjuseks, miks ma seda kaamerat Nikon D3100-le või Canon 550D-le eelistaksin. Kahjuks on selles potis suured tõrvatilgad. Esiteks ei saa filmirežiimil muuta säritust. Teiseks ei saa valida AVCHD vormingu sees sobivat kaadrisagedust ega -suurust. AVCHD kiirus on fikseeritud 50 fps ja suurus Full HD. Kõigele lisaks ilmnes, et kaamera ei ole võimeline filmima kauem kui umbes 10-15 min. Statiivilt filmides, ilma värinastabilisaatorita, pidi filmimise aeg Sony esindaja sõnul pikenema, kuid mitte ka lõpmatuseni (loe: väga oluliselt).

Sony α55 hübriidkaameraga filmitud näidisvideo. Filmitud on AVCHD vormingus, 50fps, 1920 x 1080 px. Heli on salvestatud sisseehitatud stereomikrofoniga. Järeltöötluses on klipid konverteeritud Cineform HD Link tarkvaraga märksa mahukamateks, aga kergesti töödeldavateks AVI failideks. Lõigatud Adobe Premiere CS4 tarkvaraga, filtreid, värvus- ega särituskorrektsioone pole tehtud ning teravust ei ole lisatud. Lõppfailiks: 1280×720 MP4 videofail läbi Vimeo.

Parima kvaliteediga vaatamiseks jälgi, et video menüüribal oleb HD tähis oleks sinist värvi.

Kokkuvõte

Sony α55 ja α33 on suurepärased kaamerad. Tippklassi APS-C sensor, kiire sarivõte, väga hea lahutusvõime ja funktsionaalsusega LCD-ekraan, lai ampluaa digitaalseid vidinaid, mis õige kasutamise korral on vägagi tõhusad jne. Kõik need omadused teevad sellest kaamerast tõsise konkurendi Nikon D5000, Pentax K-7 ja Canon 550D aparaatidele.

α55 ja α33 on nagu suured potid kõige magusama, suve algul korjatud meega. Aga ülevaadetes mainitud meepottides on alati tõrvatilgad. Sony kaamerail on nendeks videorežiimi seadete vähesus ning aku, mis saab lihtsalt harjumatult kiiresti tühjaks (α55/α33 jagavad NEX kaameratega ühte akut). CIPA standardne test annab tulemuseks 380 võtet ühe laadimiskorraga LCD-ekraanilt kadreerides.

Kui Sony järgmisel, poolläpipaistva peegliga kaameral oleks manuaalne filmirežiim ning formaadi- ja kiirusevalikud, siis kaaluksin ma ilmselt tõsiselt sellise aparaadi hankimist. Praegu veel mitte. Kellele aga filmimisel säriparameetrite seadmine oluline ei ole ning kellele meeldib kadreerida LCD-ekraanilt, see peaks kindlasti α55 ja α33 kaameraid ise järgi proovima. Nende kompaktsus, sensor, digitaalsed lisad ja käsitlusmugavus teevad tuule alla enamikule sama hinnaklassi kaameraile.

Sarnasel teemal:

    Sony esitleb poolläbipaistva peegliga digikaameraid STL α55 ja STL α33
    Käed küljes – Sony NEX-VG10E videokaamera
    Käed küljes – Samsungi kompaktne hübriidkaamera NX100
    Karbist välja: poolläbipaistva peegliga hübriidkaamera Sony a55
    Sony kinnitab: α700 järglane on poolläbipaistva peegliga ja tuleb käesoleval aastal

12 vastust postitusele “Käed küljes: Sony α55 – poolläbipaistva peegliga hübriidkaamera”

  1. KalleM ütleb:

    Hea ülevaaade. Millal neid Photopointis proovida saab?

  2. Jevgenia Dotsenko ütleb:

    Väga põhjalik ja objektiivne ülevaade. Tänud!

  3. Jaan ütleb:

    Hea ülevaade, tänan!

    Sony SLT-A55 KIT ( 18-55 mm + 55-200) on Euroopas eeltellimuste “listis”.

    Kas artikli autor lisaks lõigu objektiivide teemal?
    Pean silmas ühilduvust olemasolevate Sony, Tamron või Sigma toodetega.

  4. Lauri Veerde ütleb:

    Aitäh, Jaan.
    SLT-A55 ja SLT-A33 kaamerail on standardne α-bajonett. See tähendab, et nende kaameratega ühilduvad probleemide ja puudujääkideta kõik Sony, Minolta, Tamroni, Sigma jne α-bajonetiga objektiivid. Identne Sony seniste α-peegelkaameratega on ka uue hübriidkaameraduo välgupesa.

  5. Indrek ütleb:

    Sony Centeris olemas, tulge proovima :)

  6. Tanel ütleb:

    Sigma veebilehel on selline teade 10. sept 2010:

    Sigma’s lenses for Sony mount may have a potential aperture operation problem when used with the Sony α33 and α55 Interchangeable Lens digital cameras.

    To overcome this issue, we will be offering, free of charge, a modification service to our customers who have purchased a Sony α33 and α55 and own Sigma lenses for Sony mount.
    This phenomenon will only occur with Sony α33 and α55 cameras. Future production of Sigma lenses will be fully compatible with these cameras.

    http://www.sigma-photo.co.jp/english/news/info_100910.htm

  7. Meelis ütleb:

    Sai paar päeva tagasi see kaamera soetatud. Minu esimene mure oligi selle tillukese aku pärast.

    Paaritunnisel väljasõidul Tallinna kesklinna (temperatuur termomeetril 3 kraadi alla nulli, + jahe läänetuul), pidas aku aga üllatavalt hästi vastu. Selleks ajaks kui 4GB SD kaart 8 ja 16Mpix JPEG faile täis sai oli akul veel natu üle 50% mahla järel.
    Videorežiimis kukkus aku küll silmnähtavalt kuskil 1% minutis.
    Kõige rohkem meeldib kaamera juures selle komaktsus ja nuppude (minu jaoks) väga loogiline paigutus.

    10 kaadrit sekundis autofookusega pildistamine on lihtsalt võimas. Vabadusesamba ees ennast lõhkuvatest rulapoistest sai sellega päris head kaadrid, fookusest väljas pilte tuli 3 sekundilise automaadivalangu peale võib-olla 3-4.

    Klass 4 mälukaardiga saab tulistada järjest umbes 4 sekundit (30-40 pilti) enne kui buffer täis saab. Memory stick pro-ga sain poes umbes 5-6 sekundit. Kui lasta paari sekundiliste valangutega ja teha paar sekundit vahet siis võib sarivõttega tulistada nii kaua kuni kaart täis saab,

  8. Lauri Veerde ütleb:

    Aitäh muljete eest, Meelis.

  9. Tanel ütleb:

    Ma olen suutnud õues pildistades ka 2 akut tühjaks lasta, sestap on mul originaalakule juurde soetatud 2 suurema mahtuvusega (1500mAh) akut. Soetasin need e-bayst, seal müüakse ka 2tk pakis. Kestab tõesti kauem kui originaal. super-electronics-uk oli müüja e-bays, kui kedagi huvitab.

  10. Tanel ütleb:

    GPS-st ka. Nagu kuskil foorumis kirjutas, siis selle fotoka GPS toimib ainult õues. Toas ei ole mingit levi. Autos sõites pole veel proovinud. Ja et õues oleks satelliitide ülesleidmine kiirem, tasub karbiga kaasa tulnud CD pealt endale installida see fotode haldamise tarkvara. Muuhulgas suudab see ka netist tirida värsked andmed satelliitide asukoha kohta ja selle kaamerasse salvestada, kui see parajasti USB-ga arvuti küljes on. Nüüd mul leiab ca 20 sekundiga oma asukoha üles õues.
    http://gallery.menalto.com/ on abiks piltide kuvamisel google mapsil.

  11. Meelis ütleb:

    Mul tekkis artikli alguses oleva pildi kohta küsimus. Kas seda fotokat tohib ikka nii märjaks pritsida? Minu teada ei ole aparaat ilmastikukindel. Või oleneb pritsmekindlus peegelkaamerate puhul rohkem objektiivist?

  12. Lauri Veerde ütleb:

    a55 ei ole ilmastikukindel tõepoolest. Siiski võib vahel juhtuda, et seade saab veidi märjaks – nii juhtus ka mul seal Poolas sest vihma sadas päris isuga. Ma ei teinud kaamerat igatahes sihilikult märjaks, et pilt oleks vingem vms.
    Veidi veepiisku kaamera peal aga reeglina veel endast midagi hullu ei kujuta ja a55 töötas kenasti ka järgmisel päeval.

Kommenteeri

« Roccati uus mängurhiir Kone+ tõukab imperaatori troonilt
Mida püüda pildile septembrikuus? »