Öised linnafotod (loodusmaastikel pole reeglina kunstvalgustust) on alati olnud efektsed, ka fotoportaalides on nad alati hitid olnud, sest neis on tugevat emotsiooni. Veel mõni aeg tagasi oli enamvähem ainus võimalus selliseid pilte teha maapinnalt, majade akendest, katustelt või helikopterilt.

Kuna Dji lasi hiljuti välja Dji Inspire 1 drooni jaoks spetsiaalse uue põlvkonna droonikaamera Zenmuse X5, on nüüd võimalik selliseid pilte kolmemõõtmelises ruumis sisuliselt iga nurga alt üles võtta. Olgu tõestuseks käesoleva artikli äsjasündinud fotod.

Põhimõtteliselt sai seda varem teha ka suurte droonide ja peegelkaameratega, aga pikk säriaeg oli tihti takistuseks, olen lugenud siit ja sealt ning vastavaid pilte pole ka eriti märganud ringlemas. Minu kasutuses olev Dji lahendus on säri suhtes uskumatult stabiilne ning pildid jäävad kenasti teravad. Olen seda kõike nüüd paar nädalat uue tehnikaga harjutanud ja pildid sotsiaalmeedias ka rahvale silma jäänud ning rohkelt huviliste kirju toonud. Tundub, et vajadus selliste piltide järele on olemas, kõiksugu kinnisvaraomanikud ja -haldajad eelkõige, aga ka omavalitsused ja turismisektor, tunnevad teema vastu aktiivset huvi.

Mõned tähelepanekud:

• Pilt tuleb teha hämardumise hetkel, mil linnatuled juba põlevad, aga ka taevas on veel päikesekuma. See aeg on vaid 15-30 min, sõltuvalt ilmast, loojangust, pilvedest
• Hea, kui taevas poleks päris pilves, siis on liiga pime, aga ka mitte päris tühi, sest ta loob meeleolu. Mõnusaim on  koloriitne päikeseloojang pilvetupsude või -juttidega.
• Hea on see, et efektset ööpilti saab teha ka ajal, mil loodus on juba närbunud, näiteks hilissügis ja talv, kuna nö räämas olek ei paista öösel eriti välja. Oma töö teevad arhitektuur ja valgustus. Vahest on see lausa eelis, kus hooned paistavad läbi raagus puuvõrade ja suvel neid ei pildistagi.
• Kõva tuulega ööpilti ei tee, sest pikem säri (ca sekund) kipub kõikuva drooni tõttu pildi uduseks väristama.
• Hämarafoto tahab üldiselt, et ka objekti ümber oleks valgust, seetõttu eriti hästi toimib rohke valgusega südalinn.
• See fotoviis võib olla ka eeliseks, kui on soovi näidata hoonet, aga ümbrus ei tööta väga kaasa. Kui ümbrus on vähem valgustatud, hakkab pildistatav objekt nö särama ja ümbrus domineerib vähem. Samuti on oluline oskuslik kadreerimine.
• Isegi paneellinnaosa on omamoodi äge pimedas pildistatuna.
• Nagu ikka, on oluline hea järeltöötlus, kompa, valgus, kogu tervik. Pildid on üldiselt päris teravad, aga samas detailikadu on loomulikult natuke suurem kui päevastel kaadritel. Siiski pole neid probleem ka näiteks 90x60cm suuruselt välja printida.

 

Navigatori maja pildi puhul oli eriti oluline valida kaval võttenurk, kuna ümberringi käib sadamaalal massiline ehitustegevus.

 

 

Rotermanni kvartal on pimedas kui kosmoselinn. Üks mu lemmikuid ja kindlasti pildistan seda lähiajal veel.

 

 

Viru hotell on justkui südalinna kuningas. Sellest seeriast on pilte nii vanalinna kui sadama suhtes, vastavalt mida vaja rõhutada.

 

 

Auväärse Rahvusooper Estonia maja puhul asetasin ta suhtesse keskaegse vanalinnaga.

 

Sellest hoonest on ka lähemaid kaadreid, kus näiteks kuplitipud suhtlevad taamal teiste tornidega, hoone suhestub vanalinnaga.

Loe ka Kaupo Kalda artiklit: “Miks ja kuidas drooniga reisida“

(2574)