Iga fotograaf – olgu ta siis algaja või edasijõudnu – on varem või hiljem pidanud alla vanduma vähesele valgusele või liikumise tõttu tekkinud udustele piltidele. Mängida saab küll säriaja, ava ja ISO-ga, aga ka nende parameetrite võimalused on piiratud.
Nikon avaldas äsja, et toob turule manuaalse teravustamisega objektiivi, 1 Nikkor 32mm f/1.2, mille abil saab eelnevaid “tõrkeid” hästi vältida.
Eile jõudis Photopointi lattu ning ka kõikidesse esindustesse Canoni selle suve kuumim peegelkaamera – EOS 100D. Selle kaamera teeb eriliseks fakt, et sisu poolest on see mudel pea sama võimekas kui EOS 650D või EOS 700D, kuid tükkmaad kompaktsemas korpuses.
Saabuva suve ootuses on Panasonic asunud oma kaameravalikut rannavormi treenima. Teiste hulgas saab uuenduse ka hübriidide tuumikmudel – kalevi alt vabanes Panasonic G6 hübriidkaamera.
Disaini osas on kaamerat omajagu pannilabidaga patsutatud ja nii on see nüüd vähem nurgeline. Nupuasetuse osas on kaamera aga jäänud väga sarnaseks oma eelkäija, G5’ga. Vaid välguvabastusnupp on kolinud kaamera tagaküljele ja all vasakus nurgas on üks nupp juures. Viimane käivitab vaikimisi WiFi/NFC ühenduse – võimaluse pildid kohe mobiilseadmesse ja sealt internetti paisata. Sellele nupule saab küll soovi korral ka muu funktsiooni määrata. Programmeeritavaid nuppe on uuel mudelil kokku viis. Loe kogu postitust »
Enamik ülevaateid, mis Canon EOS 700D kaamerast kirjutatud, algavad valju nurinaga. Nurina põhjuseks on asjaolu, et 2013 aasta märtsis avalikustatud 700D peegelkaameral on liiga vähe täiustusi võrreldes selle eellase, 2012 aasta juunis lagedale tõmmatud 650D kaameraga. See on muidugi tõsi, sest suuremaid täiustusi on tõepoolest vaid kolm (millest saad hea ülevaate uudispostituses). Fotohuvilise vaatepunktist, kes soovib endale head peegelkaamerat, ei ole aga üldse oluline, kui palju teda huvitav kaamera oma kunagisest eellasest erineb. Tema jaoks on hoopis oluline teada, kas see konkreeetne aparaat on piisavalt hea ja kuidas see toime tuleb võrdluses oma konkurentidega. Täpselt seda siin pildipostituses põgusalt vaatlemegi. Loe kogu postitust »
Täna saab Panasonicu kõrgema klassi kompaktkaamerate LX-seeria oma külje alla väiksema venna. Uus kaamera saab nimeks Lumix DMC-LF1 ja ilmselt paneb aluse võimekate ning eriti kompaktsete aparaatide seeriale. Kui oled otsinud edasijõudnud harrastajale mõeldud kompaktkaamerat, kuid seni on pildiotsija puudumine tähtsat ostu edasi lükanud, siis LF1 võib olla ainsaks päästerõngaks. Panasonic LX7 seest pärit sensor on asetatud pikema, kuid pimedama objektiivi taha ning lisandunud on 202 tuhande punktiga elektrooniline pildiotsija.
Kuid see ei ole veel kõik. Senisest kompaktkaamerate lipulaevast veelgi väiksemasse korpusesse on süstitud kaugjuhtimisvõimalus WiFi kaudu, mida saab seadistada nii NFC abil kui ka käsitsi. Nagu juba tavaks on, saab pilte ka traadita teistesse seadmetesse ümber tirida. Loe kogu postitust »
Digitehnika areneb kohutava kiirusega. Vidinad, mis paar aastat tagasi maksid veel hingehinda, on nüüd taskukohased paljudele. Vaadake näiteks seda, veidi enam kui kaks aastat tagasi siinsamas Photopointi ajaveebis karbist välja võetud mannetut A-Link nimelist tahvelarvutit. Praegu ei maksaks ka puruloll tahvlikiibitseja sellise eest 200€.
Siin postituses karbist kougitav Omega tahvelarvuti on suurepäraseks näiteks tehnoloogia muutumisest aina kättesaadavamaks. Seesama tahvel, mida Uku ülal pildi peal näitab, maksab 250€. Selle puudutustundlikul IPS-ekraanil on 2048 x 1536 pikslit – täpselt sama palju nagu taevani ülistatud Apple iPad tahvelarvutil. Selle esikülg on üleni klaasist ning külg ja tagaosa on välja lõigatud ühest alumiiniumplaadist. See tahvelarvuti tundub tugev, näeb väga ilus välja ning lubab oma 2-tuumalise protsessori ja 4-tuumalise graafikakaardiga ka korralikku jõudlust. Seda peab küll lähemalt vaatama: Loe kogu postitust »
Loading ...Telli iganädalane kokkuvõtte parimatest postitustest otse enda meilile: