04. septembril kell 14:30 – Lomograafia õpituba – tehakse lähemat tutvust Lomograafiaga. Vastuse leiavad küsimused, mis paljusid kindlasti vaevavad ja öösitit magada ei lase: Mis on Lomograafia, kust ta tuleb, kuhu ta läheb? Tutvustatakse lomograafia filosoofiat, fotokaameraid ja nende käsitsemist. Peale teooriat proovitakse kätt praktikas. Soovijad saavad laenutada Lomography fotoaparaate ja nendega pildistada.

Õpitoa viib läbi Ardo-Jako Olev

Koht: Uue Maailma Seltsimaja, Koidu 82 Tallinn.

05. septembril kell 12:00 – Pinhole kaamera töötuba – õpetatakse, kuidas ehitada päris omaenda fotoaparaat tikutopsist ja teibirullist. Kuidas see töötab ning kuidas temaga pilte teha. Töötoa lõpuks on igal osalejal omaenda fotoaparaat ja lisaks oskused ja teadmised, kuidas neid ise tulevikus teha. Samuti saad vastuse paljudele huvitavatele küsimustele, nagu näiteks, mis on camera obscura.

Töötuba viivad läbi Ardo-Jako Olev ja Janno Lepind.

Koht: Uue Maailma Seltsimaja, Koidu 82 Tallinn

Kell kuus peale lõunal avatakse näitus eelmisel päeval Lomograafia õpitoa tulemusena tehtud piltidest. Kõigil Lomograafia õpitoas osalenutel on võimalus näidata ja uhkustada omaenda piltidega päris näitusel. Näitus pannakse üles Uue Maailma Seltsimajja, Koidu 82 Tallinnas.

Mõlemal päeval on kõigil unikaalne võimalus soetada päris omaenda Lomography fotokaamera. Nimelt toimub festivali raames tänavalaat, kus oma leti paneb üles ka Photopoint ja annab võimaluse soodsa hinnaga fotoaparaat osta.

Laat ja Lomolett on avatud 04.09 kell 12:30-18:00 ja 05.09 kell 12:00-17:00.

Ja kuigi igal oinal on oma mihklipäev, siis kedagi oinaks ei tehta, vaid hoopis mihkliks lomograafias.

Sündmust toetab Photopoint ja Uue Maailma Selts. Uue Maailma tänavafestivali kava laied siit

Kui sul juba on lomokaamera või sa tunned asja vastu lihtsalt huvi, siis võta jalad selga ja tule 1. mail lomograafide kokkusaamisele. Tuleme kokku, saame kokku ja jääme kokku Kadrioru pargis päikesekella juures. Eputame oma kaameratega ja teeme pilte. Õhtul paneme pildid üles ja näitame teistele ja vaatame ise ka – ja seda maailmakuulsas Uue Maailma Seltsimajas. Ja kõige tipuks grandioossed pidustused muusika ja tantsu saatel.

Kõige toredam on see, et filmi ilmutab ja pildid näituse tarbeks teeb valmis Photopoint täitsa tasuta. Kaasa tuleks võtta vaid oma lomoseltsiline, rull filmi ja käbe nimetissõrm.

Päevakava näeb ette järgmised ajalised orientiirid:
14:00 saame kokku Kadrioru pargis päikesekella juures. Seal semmime, jämmime, loome lomot ja tunneme ennast lihtsalt suurepäraselt.
18:00 kogume kokku päeva jooksul täis pildistatud filmid ja saadame need Photopointi ilmumisele.
19:00 saab Uue Maailma Seltsimajas keha ja vaimu kinnitada.
21:00 avame suure pauguga näituse teie kõigi piltidest. Ja sealt edasi hakkab pidu ja pillerkaar, mis kestab täpselt niikaua, kuni viimane mees või naine püsti seisab.

Õhtusel peol tekitavad kakofooniat DJ TapeCut ning Artjom.

Osalemine: rahata.

Kui üritus on sedavõrd hästi õnnestunud, siis miks mitte häid elamusi kodanikele uuesti pakkuda.

Lomokaameraid ja lomograafiat tutvustav töötuba toimub 26. aprillil Tartu üliõpilaste kevadpäevade programmi raames. Toimumisekoht: Pubi Sõprade Juures

Lomopildid – fotod, mida nende kaameratega tehakse – peaksid iseloomustama sellised omadussõnad nagu vahetus, eksperimentaalsus, vabadus, spontaansus jne

Programm:

15.00 Registreerimine
15:15-15:45 Sissejuhatus lomograafiasse, kaamerate tutvustus.
15.45 -16:30 Küsimused ja vastused
16:30-17:00 Kaamerate laenutus, veel viimased juhtnöörid pildistamiseks

Õues
17:00-20:00 vaba aeg, et püüda Sind inspireerivaid hetki oma lomokaameraga.
Kuni 21:00 Kaamera tagastamine Photopointi kauplusesse (Kaubamaja II korrusel)

Vajalik eelregistreerimine Kettrud@nordic-digital.ee
Kellel ei ole lomokaamerat, saab selle kohapeal laenutada.
Töötuba juhendab Ardo-Jako Olev Photopointist.

Üritust korraldab Photopoint.

Sissepääs tasuta.

Ma usun, et möödunud reedel lomograafiat tutvustanud töötoa võib kordaläinuks lugeda. Ausalt öeldes ei uskunud ma üritust korraldama asudes, et huvi saab niivõrd suur olema. Registreerimis soove saabus minu kirjakasti veel samal päeval vahetult enne üritust.

Nagu välja sai reklaamitud juhatas töötuba Maksims Šadurskis Lätist, kes ise on väga andunud lomokaamerate kasutaja , samuti on ta korraldanud mitmeid lomograafia töötubasid ja üritusi Baltimaades.

Töötoa teoreetiline osa oli lühike, sest kõige huvitavam on ju ise kaamerat näppida ja pilti teha:) Maksims rääkis lomogaafia kujunemisest ning sellest, mida see fotograafia vorm endast kujutab. Lomo näitustest ning kaameratest. Kaasa oli võetud Fisheye, Colorsplash, Holga, Actionsampler, SuperSampler ja Diana+.  Edasi said kõik juba endale kaamera pihku, toimus veel viimane juhendamine, kuidas filmi kaamerasse panna, kuidas seda käsitseda ja mida pildistamisel arvestada. Ja nii saadetigi noored lomograafid Tartu linna tabama hetki teema jaoks „Minu maailm”.

Agaramad pildistajad kogunesid ka järgmisel päeval, et üheskoos lomopilte vaadata ning emotsioone jagada. Kuna enamus osalejaid polnud enne lomokaamerat käes hoidnud ega sellega pilte teinud, oli tulemust oodata eriti põnev. Sest lomopildi puhul ei näe sa tulemust enne, kui pilt on ära ilmutatud. Sul pole õrna aimugi, kuidas sinu shot välja kukkus. Allapool valik sellel päeval tehtud piltidest.

Tähelepanelikud blogi jälgijad teavad, et juba paar kuud on Photopointi kauplustes saadaval teistsugused kaamerad – lomokaamerad. Ardo-Jako on aktiivse lomograafina avaldanud blogis ka paar kirjatükki lomo kaameratest ning lomograafiast üldse.

Nüüd on kõigil huvilistel võimalus osaleda lomokaameraid ja lomograafiat tutvustavas töötoas -  “Sissejuhatus lomograafiasse”.

Üritus leiab aset Tartu Üliõpilaste Sügisepäevade raames. Toimumisaeg 16. oktoober Tartu Kaubamaja III korruse kohvikus Dedi.

Ajakava:

14.00 Registreerumine

14.30-15.00 Sissejuhatus lomograafiasse

15.00-15.30 Küsimused ja vastused

15.30-16.00 Kaamerate laenutus ja veel viimased juhtnöörid pildistamiseks

Õues:

16.00-18.00 vaba aeg, et püüda hetki oma lomokaameraga teema jaoks “Minu maailm”

Kuni 21.00 Kaamerate tagastamine Photopointi kauplusesse (Kaubamaja II korrusel).

Töötuba juhendab Maksims Šadurskis Lätist, kes organiseerib lomograafiaga seotud üritusi Balti riikides. Ta on korraldanud mitmeid seminare ja töötubasid.

Kuna kohti on piiratud arv, siis on vajalik eelregistreerumine aadressil Kettrud@nordic-digital.ee

Kohapeal on võimalik laenutada ka lomokaameraid.

Lomograafia kui liikumine sai alguse 1991. aastal, mil grupp tudengeid Viinist olid Prahas käies kaasa toonud ЛОМО ЛК-А (ломо компакт-авто) kaamera.

Olles filmid ära ilmutanud, avastasid nad, et tulemuseks on kummastavalt kaunid ülesvõtted. Peagi hakkas tuttavatelt ja sõpradelt-sugulastelt ning isegi võhivõõrastelt küsimusi sadama – kust saada endale ka sellist kaamerat? Kivi hakkas veerema – peagi loodigi Internatsionaalne Lomograafia Sotsieteet (Lomographic Society International) – Lomo LC-A kultus oli sündinud.

Mis siis on nii erilist selles kummalises fotograafiaharus, mis on ristivastupidi eelduste ja tulemustega võrreldes tavafotograafiaga? Ennekõike filosoofia ja seejärel muidugi praktika.

Lomo-filosoofia

Juba ainuüksi sõna filosoofia paneb minul ja ma usun paljudel teistelegi külmajudinad selgroogu mööda tormlema, ent püüame siiski seda veidi lahti mõtestada. Lomo-filosoofia, on ehk kõige tihedamini seotud Platoni teooriaga Vormidest, mis ütleb, et see, mida me näeme ja tajume oma muude meeltega ei ole päris maailm, vaid selle vari. Lomograafia ehk näitabki meile asju nende tegelikus olemuses. Ehk selle, mida pildistame, ideed (idea kr. keeles), olemust (eidos kr. keeles) sellisena nagu me seda tavaliselt ei näe. Jah, “reaalsusega” ei ole siin midagi pistmist, või siis vastupidi – me näemegi tegelikku reaalsust – sest lõppeks, kes ütleb, mis on reaalne?

Kui konventsionaalne fotograafia püüab tabada reaalsust (v.a. mitmed fotograafia koolkonnad, kes juba eos tunnistavad, et fotograafia ei ole reaalsus), sellisena, nagu me seda oma meeltega (eriti nägemismeelega) tajume, siis lomograafia püüab salvestada hetki ja momente, nii nagu me oma ihusilmaga ealeski ei näeks. Tulemuseks on veidralt – kummaliste värvide ja optiliste moonutustega – kummastavad pildid, mis mitte ainult ei meenuta meile hetke ajas, vaid loovad kunstilise pretsedendi igas hetkes. Seega võiks öelda, et lomograafia ongi kunst, ja seda mitte imiteerides, vaid tegelikku kajastades, või siis vähemalt meie tegelikkuse taju rikastades. Ka siis kui eesmärgiks pole luua kunsti, on tulemus alati kunstipärane.

Võiks öelda ka, et Lomo-filosoofia on tegelikult Lomo-kultus või Lomo-religioon. Paralleelseid jooni selles liikumises võib leida nende kõigiga ja isegi sama-aegselt.

Lomo-filosoofia avaldub kõige paremini kümnes LOMO “kuldreeglis”

1. Võta oma kaamera kaasa igale poole, kuhu lähed.
2. Kasuta seda igal ajal – olgu päeval või öösel.
3. Lomograafia ei ole segav faktor sinu elus, vaid osa sellest.
4. Püüa „tulistada“ puusalt.
5. Lomograafia ihaluses lähene oma pildistamisobjektidele nii lähedale kui võimalik.
6. Ära mõtle (William Firebrace)
7. Ole kiire.
8. Sa ei pea ette teadma, mida sa filmile jäädvustasid.
9. Ka mitte hiljem.
10. Ära hooli reeglitest

Võta oma kaamera kaasa igale poole, kuhu lähed

Lomo kaamerad on kerged ja enamasti kompaktsed. Isegi kui nad kompaktsed pole, on nad tänu oma plastikkerele „sulgkaallased“. Tänu sellele ei koorma nad sinu selja-, õla-, vöö-, käekotti. Sa isegi ei saa aru, et ta seal on. Isegi Diana+ ja Lubitel 166+ – mõlemad pildistavad laifilmile – on kompaktsemad kui muud keskformaatkaamerad. Seega ei peaks sa kodunt lahkuma, võtmata kaasa oma lomograafilist käe- ja silmapikendust.

Kasuta seda igal ajal – olgu päeval või öösel

Tänu oma kompaktsusele ja kergekaalulisusele on neid kaameraid võimalik alati kaasas kanda. Seega võite neid alati käe pärast hoida ning pildistada igal ajal igal pool. Olgu siis päise päeva ajal või öises salapimeduses. Enamik Lomo kaameraid on varustatud kas sisseehitet välguga või võimaldavad kontaktid lisada lisavälku. See omadus tagabki võimaluse neid igal ajal kasutada.

Lomograafia ei ole segav faktor sinu elus, vaid osa sellest

Lomograafia on midagi, mida sa kas vihkad või armastad. Kui sa vihkad teda, siis ei ole ka võimalust, et see sinu elu segama hakkaks – sa lihtsalt ei tegele temaga. Kui sa aga armastad, siis saab ta osaks sinu elust – sinu käe- ja silmapikenduseks. Ja ta teeb seda nii, et sa ei saa arugi, segamata vähimalgi määral sinu igapäevatoiminguid.

Püüa „tulistada“ puusalt

Kuna lomograafia eesmärgiks ei ole jäädvustada reaalsust, siis ei ole ka kuigi oluline kasutada pildiotsijat ja oma pilte väga hoolikalt kadreerida. Seda enam, et enamike Lomokaamerate pildiotsijad on nii moe pärast ja aitavad pigem pildistada õiges suunas, mitte niivõrd kajastada pildile jäävat. Termin „puusalt „tulistamine““ on ennekõike seotud Lomo Lubitel 166-ga, Tegemist on keskformaatkaameraga, mille pildiotsija on šaht-tüüpi, ehk hoides kaamerat puusakõrgusel, vaadatakse kaamera pildiotsijasse ülalt-alla. See pildistamisstiil võib aga laieneda pea kõigile lomokaameratele. Enamasti on tegemist lainurksete objektiividega, mis tagab selle, et kui te vähemalt õiges suunas pildistate, siis üldiselt mööda pildistada ei olegi võimalik – midagi jääb ikka pildile. Teisalt on tegemist ka kauboi vesternfilmidest tuntud liigutusega – haarad kaamera ja „tulistad“. Ilma, et sa peaksid parameetrite või kadreeringu peale mõtlema. Nõnda võiks öelda, et pistolero asemel on lomografistid lomoleerod.

Lomograafiaihaluses lähene oma pildistamisobjektidele nii lähedale kui võimalik

Lomograafial ei ole mingil juhul midagi pistmist mõistega „diskreetsus“. Et oma korterelamu viienda korruse aknast naabrinaist(või naabrimeest, kuidas keegi) pildistada, peaksid sa tegelikult korterist väljuma, naabermajja sisenema, naabrinaise/mehe uksele koputama ja siis temast lähivõtte tegema. Ja kui sa nõnda talitad, siis kes teab mis võib juhtuda . Peale selle on Lomo Kalasilmad nii laua nurgaga, et jäädvustamaks midagigi, tuleks pildistatavale objektile sõna otseses mõttes nina alla nihkuda.

Ära mõtle

Siinkohal polegi midagi pikemalt ju seletada – lihstalt ära mõtle. Ära mõtle kompositsioonile, õigele säritusele ega ka sellele, kas üldse pildistada ja mis välja võiks tulla. Ainuke, mida sa pead silmas pidama, on see, et su kaameras oleks film sees ja et ta alati käepärast oleks. Sõrm peab liikuma instinktiivselt – nagu heas kung-fu filmis ikka.

Ole kiire

Nagu püstolikangelased vesternifilmidest, pead ka sina õhtuti peegli ees harjutama, et oma kaamera holsterist kiire ja sujuva liigutusega väljutada ning seejärel sama sujuva liigutusega päästikut vajutada. Harjutamine teeb meistriks, nagu öeldakse. Lomograafia puhul aga sünnitakse meistriks. Harjutamine ainult arendab sinu meisterlikkust. Kiirem jääb ellu ja aeglasem jääb pildile.

Sa ei pea ette teadma, mida sa filmile jäädvustasid

Olles harjunud digimaailma mugavusega igat pilti kohe peale pildistamist näha, on veidi hirmutav mõte, et sa ei tea, kas ja mis su pildile jäi. Lomograafias ei ole sellel tähtsust, midagi jäi niikuinii. Korduskaadreid ei saa teha, sest elu, mida sa jäädvustad, ei kordu.

Ka mitte hiljem

Peale seda, kui oled oma filmid fotolaborist kätte saanud, ootab sind ees üllatus. See oleks nagu jõulud aastaringselt. Esimene üllatus on see, et üldse midagi pildile jäi . Teine üllatus, kuidas need hetked jäädvustusid, kui sa suvatsesid oma kaamera välja võtta ja pilti teha, kolmas üllatus on see, et mõnikord sa ei tea isegi seda, misasi see on, mis pildilt vastu vaatab. Üks on kindel – see on kaunis. Ja loomulikult lomolikult kordumatu.

Ära hooli reeglitest

Nii nagu Moosese käsulauad said hävitatud Vanas Testamendis, et siis hiljem Uues Testamendis “inimeste südametesse raiuda“, on ka LOMO käsud ühe korra lugemiseks ja seejärel “unustamiseks”. Sama kehtib ka kõigi teiste fotograafia reeglitega – ära lihtsalt hooli neist, sest need vaid piiravad sinu loovust.

Ja kõige parem oleks, kui sa selle blogipostituse lugemise asemel oma lomoseltsilisega ammu elu salvestamas oleksid olnud Sest tegelikult ei tegele ükski lomograaf oma tegevuse mõtestamisega ja ei raiska oma väärtuslikku aega (päeva- ega ööaega)  filosofeerides, miks ta teeb just seda, mida ta teeb.