Olen enamgi kui kindel, et teatud perioodil oma elust on pea kõik arvutigeneratsiooni inimesed olnud mängurid. Sõltuvuses mõnest virtuaalsest tegevusest, mis viivad meid justkui mõnda paralleelmaailma – olgu mänguks siis Barbie riietamine Internetis, vana hea Pacman, Solitaire või mõni online mäng, mida mängib korraga mitmeid tuhandeid inimesi. Sarnaselt teistele mängudele pakuvad meelelahutust ja võimalust päriselust vaheldust saada ka konsoolid, mille üks tuntumaid esindajaid on Microsofti poolt loodud Xbox.

Oma 12-aastase turustaažiga on konsoolist tehtud mitmeid versioone, alustades klassikalisest Xboxist, jätkates Sony Playstation 3-e ja Nitendo Wii-ga konkureeriva Xbox 360-ga ning jõudes välja – nagu äsja avalikustati – Xbox One-ini, mida on turule oodata juba aasta lõpus.

Kui Xboxi ja Xbox 360-e puhul oli rõhk pigem mängudel, siis eile Microsofti pressikonverentsil tutvustatud Xbox One’i enam pelgalt mängukonsooliks kutsuda ei tohiks. Lisaks mängimisele saab enda häälega mugavalt navigeerida veel teleka, Skype’i, Interneti ja mitmete teistegi rakenduste vahel.

Peamised asjad, mida peaksid uue mängukonsooli kohta teada saama:

1. Riistvara

• Xboxi on võimalik kasutada üksnes häälkäsklustega. Kui konsool on välja lülitatud, saab sõnapaariga “Xbox on” selle sisse lülitada. Seesama funktsioon on tekitanud palju kõmu ja kriitikat, sest niimoodi käima panemine eeldab, et isegi välja lülitatud Xbox One kuulab inimeste vestluseid pidevalt pealt ning otsib enda jaoks väljendeid, mis kasulikud. Kui konsool juba sisse lülitatud, saab häälkäsklusi kasutada näiteks Skype’i avamiseks ja vestluste alustamiseks mängimise ja teleka vaatamise ajal, aga ka kanalite vahetamiseks, mängudesisesteks käsklusteks ja paljuks muuks.
• Xbox One’il on tehnilised näitajad korralikud. 8-tuumaline protsessor ja 8GB RAMi tagab kogu süsteemi kiire ja vaevatu toimimise. 500GB kõvaketast mahutab endasse aga rohkem mänge kui tarvis. Konsoolil on veel HDMI 1.4 väljund, Blu-Ray mängija, USB 3.0 pesad ja kiire 802.11n Wi-Fi.
• Xbox One puldid on läbi elanud uuenduskuuri. Kuigi välimus on jäänud suuresti samaks, on Microsofti sõnul puldil rohkem kui 40 tehnilist ja disainiinnovatsiooni, mis Xbox 360-l puudusid. Suurim muutus on aga nuppude vajutustele antav tagasiside, mis avaldub vibratsioonina.

2. Tarkvara

• Konsoolil on uus kasutajaliides, mis on modifitseeritud versioon Windows 8 omast. Funktsionaalsuse mõttes toimuvad suuremad muutused teleka, Skype’i ja Internet Exploreriga, sest konsooli kasutajaliidese abil saab teha mitmeid asju korraga. Näiteks filmi vaadates saab ekraani paremal pool hoida brauser avatuna. Või siis saab samaaegselt mängida mõnd mängu ja vaadata telekat.
• Xbox One’ile on juurde tulnud “Game DVR”, millega mängijad saavad oma mängimistest teha videosid, neid töödelda ja siis jagada. Võib-olla et huvitavam uuendus on aga “poolik allalaadimine”. See tähendab, et allalaaditavad mängu saab mängida juba siis, kui tõmmatud on üksnes mingi osa tervikust. Konsool annab teada, kui palju on [pooliku] allalaadimiseni ja mängu mängimiseni aega, ning laseb ootamise ajal vaadata telekat.
• Xbox One’i on Skype tugevasti sisse integreeritud. Teleka vaatamise ja mängude mängimise ajal saab Kinect kaamerat kasutades teha hääle abil HD videokõnesid, sh grupi- ja “pilt-pildis” kõnesid.

3. Mängud

• Vaatamata paljudele teistele Xbox One’i võimalustele jääb seadme üldnimetuseks ikkagi mängukonsool. Ja kuidas saakski üks taoline konsool toimida ilma mängudeta. Xbox One’ile tuleb esimese aasta jooksul rohkem kui 15 eksklusiivset mängu. Microsoft on andnud üldpildi juba nii mitmestki uuest mängust: uus Forza Motorsport 5 ja Quantum Break ühendavad live-TV mängimisega. Lisaks tulevad konsoolile EA loodud spordimängud Madden NFL 25, NBA Live 14 ja FIFA 14 ning Activisioni Call of Duty: Ghosts.
• Mängida saab ka offline. Kuigi Xbox One nõuab Internetti, ei takista ühenduse kadumine mängimist. Lisaks installeeritakse mängud esialgsel paigaldamisel kõvakettale ja seetõttu pole iga mängu jaoks tarvis plaati uuesti sisse panna.

4. TV

• Xbox One’i üks tähtsamaid külgi on võimalus vaadata telekat ja filme. Konsool ühendatakse HDMI kaudu telekastiga ja kõike telekas nähtut saab vastavalt enda eelistustele ja soovidele kohandada. Kõige vingem on võimalus kõike häälega juhtida: häälkäsklustega saab telekat käima lülitada, kanaleid vahetada, telekava vaadata ja suisa nii TV kui Xboxi erinevate rakenduste vahel navigeerida.

Kõik Xbox tooted Photopointis

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaamera Sweep Panorama funktsiooniga

Te olete ju näinud mis asi on panoraamfoto? Panoraam on mitmest kaadrist koosnev üks pilt, kus on tabatud tavapäraselt suurem ala, kui muidu kaadrisse mahuks. Väga tihti kasutatakse panoraami looduse ja muude maastike pildistamisel. Aga on ka kindlasti alternatiivseid kasutusalasid. Räägiks natuke tehnilisest poolest ja miks üldse panoraami teha.

Panoraamfoto tegemiseks on mitmeid võimalusi: Kasutades kaamerasisest tarkvara või siis hilisemat järeltöötlust. Enamusel uutel kompaktkaameratel on olemas panoraamvõtte programm, mis teeb peaaegu kõik töö sinu eest ära. Sony kompakt- ja hübriidkaameratel on programmi nimi “Sweep Panorama”. Sa määrad ära panoraami suuna, paned paika särituse ja vajutad päästikut. Seepeale hakkab kaamera ise pilte tegema ning sina pead liigutama kaamerat kindlal kiirusel ekraanil näidatud suunas. Nii lihtsalt need panoraamid sellisel moel valmivadki.

Särituse reguleerimine on kaamerasisese tarkvara kasutamise korral muidugi natuke keerulisem kui võiks. Nimelt muudab programm kõik automaatseks ja ei lase sul suurt midagi muuta. Ainukesed abimehed on särilukk ja särikompensatsioon. Kaamera ise tahab alati saada keskmist säritust vastavalt sellele, mis esimeses kaadris paistab. Sa saad mõõta kuskilt mujalt vajaliku säri ja hoida kuni päästiku vajutamiseni seda nuppu all. Peale esimest kaadrit kaamera enam mingeid korrektsioone ei tee. Lõplikul pildil on just see säritus mis sa määrasid esimese pildi jaoks.

Minuga Indias kaasas olev Sony RX-1 kaamera on näiteks programmeeritud tegema pilti 1/500s säriga, et lõplik pilt oleks ideaalselt terav. Ekraanile saad ka panna loodi, mis aitab sul hoida kaamerat terve pildistamise ajal stabiilselt sirgena. Mida sirgemana kaamerat hoida, seda vähem peab kaamera lõikama lõplikul pildil kaadrit väiksemaks, ning jäädvustatud saab rohkem. Alati on ka võimalus kasutada abivahendina statiivi.

On olemas ka spetsiaalseid panoraami pildistamiseks mõeldud statiivipäid. Aga pigem räägin siin reisidel pildistamisest ja kes oma professionaalse statiivipea kaasa juba võtab, temal ei ole minu tekstist küll midagi rohkem õppida.

Sony suudab pildi kokku panna mõne sekundiga ja valmis ta ongi. Kahjuks on pilt lõpus saadaval ainult jpeg formaadis, ning RAW formaadist juttu ei ole. Kui ikkagi tahad RAWs pildistada, et hiljem saaks näiteks suuri väljatrükke teha, siis pead pildistama kõik kaadrid eraldi.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaamera Sweep Panorama funktsiooniga

Kui ükshaaval pildistad, siis jälgi kindlasti, et kõik funktsioonid oleksid manuaali peal. Kui midagi jääb automaatseks, siis piltidel võivad olude muutumisel erinevused sisse tulla. Säri, ava, ISO ja WB peavad kõik manuaalis olema.

Esimese asjana üksikult pilte tehes tekib kindlasti küsimus, et kui palju ma neid pilte siis ikkagi tegema peaks. Kui sa pildistad näiteks normaalobjektiiviga (50mm), siis piisab täiesti, kui iga kaader katab vähemalt kolmandiku eelmisest kaadrist. Pildistad 200mm peal, siis piisab ka vähemast pildikattuvusest. Kuna laiemal objektiivil on ruumisügavus suurem, siis defektid on lihtsad tulema, kui ei ole piisavalt kaetud kaadrid.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaamera Sweep Panorama funktsiooniga

Kindlasti ei pea pildistama ka niiöelda ühel tasandil mööda horisonti. Jäädvustada võib ka mitu rida pilte, kus koos horisondiga on ka olemas näiteks allapoole jääv muru ja üles jääv taevas. Järeltöötlusprogrammid saavad tavaliselt ilusti nendega hakkama.

Panoraami kokkupanekuks on mitmeid erinevaid programme. Üks on kindlasti Photoshop, kus asi on suhteliselt lihtsaks tehtud, ning uued Photoshopid on väga osavad. Kui sul Photoshoppi ei ole, siis väga hea programm on ka “Autostitch”. Netist saab seda legaalselt tasuta tõmmata.

Teoreetiliselt on panoraamiga võimalik teha iga oma objektiivi fookuskaugus väiksemaks. Näiteks 50mm objektiivist saab väga lihtsalt teha lainurk objektiivi. Seda kõike muidugi ainult teatud olukordades. Olukordades kus sa ei pildista midagi liikuvat ja midagi mis ei vaja nii kiiret pildistamist. Sul on vaja natuke aega ja süvenemist.

Seda pildistamisviisi tuleks kindlasti võtta väga tõsiselt ja kasutada teda oma igapäevapildistamistel, ükskõik mis need siis ka ei ole. Kui läheneda loominguliselt, siis on panoraamidel väga suuri kunstilise väljundi võimalusi.

Vaata kõiki “Kompaktkaameraga indias” artikleid siit

Ilmselt ei vaidle mitte keegi vastu erinevate paroolide ja koodide vajalikkusest isiku tuvastamisel interneti seiklusrikastel, kuid ka ohtlikel avarustel. Mida aeg edasi, seda enam me neid vajame erinevate sotsiaalvõrgustike, e—kaubanduse ja tont veel teab mille jaoks.

Ilmselt vaid väga valitud maitsega inimesed suudavad nautida kõigi nende erinevate paroolide ja PIN-koodide sisestamist oma isiku tuvastamiseks. Pigem on tegu vältimatu pahega.  Seepärast üritatakse neist mingil moel kõrvale hiilida või muuta need vähemalt võimalikult lihtsaks ja unustamiskindlaks. Nii on turvaorganisatsioonide statistika põhjal kõige levinumad paroolid „12345“ ja „password“ (ehk siis „parool“).

Erilistele sklerootikutele soovitatakse parooliks panna „Incorrect“, et vale parooli sisestamisel tuletab arvuti hajameelsele ise meelde, et tema „Password is incorrect“. Lihtsameelne kavalus on ka erinevates keskkondades enda identifitseerimine ühe ja sama parooliga. Paraku kaasnevad paroolide puudumisega või lihtsustamisega karmid ohud nii inimese identiteedile kui ka majanduslikule olukorrale.

Kui aga meiesugused lihtsad inimesed vaid virisevad vaikselt ja toksivad oma paroole ja koode sõnakuulelikult edasi, siis hiiglasliku finantsasutuse PayPal üks turvaosakonna juhte Michael Barrett on neile hädavajalikele tüütustele kuulutanud sõja. Täpsemalt on ta andnud lubaduse saata eelmainitud turvaabinõud juba  lähiaastatel ajaloo prügikasti. See ei tähenda muidugi täielikku online-anarhiat, vaid iganenud meetodite asemele loodab Barrett tuua märksa mugavamad ja turvalisemad vahendid.

Tegelikult pole muidugi tegu vaid Barretti ühe-mehe-sõjaga, vaid ta on ühe huvitava organisatsiooni FIDO Allianss president.  FIDO on lühend nimetusest Fast Identity Online ning selle esialgu veel suhteliselt tundmatu ühenduse liikmete hulka kuuluvad juba sellised organisatsioonid nagu Google, Lenovo  ja mitmed teised. Ning kuigi avalikuse ees on sõna võetud vaid viimase paari kuu jooksul, siis paroolide jälgealuse õõnestamisega on tegeletud juba vähemalt kaks aastat.

Tehtud töö tulemusena propageerib ja üritab FIDO massidesse viia avatud audentifitseerimisstandardit. Kokkuvõtlikult hõlmab ja ühendab viimane nii raudvara, tarkvara kui ka internetiteenuseid. Need, kes soovivad süveneda uue identifitseerimise tehnilisse skeemi, võivad seda teha siin.

Lihtsustatult tahab FIDO kasutada isiku identifitseerimisel midagi, mida isik teab (a’la parool vms) koos millegagi, mida isik omab (nt sõrmejälg, juhtmevabalt identifitseeritav kiip vms). Reaalsuses hakkavad seega isiku tuvastamisel üha suuremat rolli mängima erinevad biomeetrilised meetodid nagu inimese hääl, silma võrkkest ning sõrmejäljed.

Mis puutub sõrmejälgedesse, siis selles kontekstis mainib Barrett ühte Cupertinos baseeruvat firmat, mis plaanib veel sellel aastal tulla välja FIDO valmidusega seadmetega. Ei pea ilmselt olema Sherlock Holmes ega isegi doktor Watson või Allan Pinkerton, et mõista selle teatava firma all Apple’it, kes möödunud aastal soetas oma sõrmejälgede tuvastamise tehnoloogiaga tegeleva firma AuthenTec.

Seega on äärmiselt tõenäoline, et uus iPhone, olgu selleks siis 5S või 6, saab kasutama just sõrmejälgedel põhinevat identifitseerimist. Arvestades aga maailma avatuse ja info levimise kiirusega, poleks ime kui teatav Koreas baseeruv firma ei püüaks juba varem välja tulla ka sarnase või mõne teise biomeetrilise identifitseerimismeetodiga.

Mainitud biomeetriliste meetodite kasutamine muudaks (vähemalt mõneks ajaks) mõttetuks nutitelefonide ja tahvelarvutite vargused, kuna nende lahtimuukimine nõuaks varastelt keerukate tehniliste seadmete olemasolu. Võib olla täiesti kindel, et mugav ja turvaline identifitseerimismeetod saab olema ülimalt oluline turueelis ning sellest lähtuvalt ootab meid sel teemal veel ees palju-palju põnevat.

Omaette teemaks on muidugi igasugused sõrmused, kellad jms vidinad, mis peaksid aitama arvutitesse ja nutitelefonidesse sisse logida ilma ebamugavate paroolideta. Nagu tänapäeval piisab paljude luksusautode signalisatsioomi mahavõtmiseks ja käivitamiseks vaid sellest, kui taskus on auto juhtpult. Aga see ongi juba teine jutt, millest räägime järgmine kord.

Allikas: arstechnica 

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/40 sek, ISO 2000.

Mägedest alla sõites istusin ilma akendeta bussis, ise üleni kinni kaetud(loe: kõik riided seljas), püksid salliks keeratud ja kapuuts silmini tõmmatud. Üritasin kapuutsi ja salli vahelt piiluda mägist maastikku mille ilu tegi veel vürtsikamaks täiuslik päikesetõus. Kell oli pool 7.

Esimest korda terve reisi jooksul tundsin, et mul oleks just praegu vaja teleobjektiivi. Hommikune kerge uduvine eraldas erinevad mäetipud. Iga mägi oli nagu erinev layer suurest pildist, erineva kontrastiga.

Mida rohkem mägedest alla, seda enam kadusid mu seljast riided ja soe rannatuul hakkas akendest sisse tungima. Kottayamisse jõudes ma juba higistasin, ilma et oleks sõrmegi liigutanud. Edasi seiklesin kolme erineva bussi ja ühe praamiga Aleppysse.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/5,6, 1/2000 sek, ISO 800.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/3,3, 1/1250 sek, ISO 1000.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/4,5, 1/1250 sek, ISO 500.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/250 sek, ISO 500.

See piirkond tähendab juba Kerala Backwatersit. Kerala Backwaters on teoreetiliselt India enda Veneetsia, aga ilma kanaleid ümbritseva linnata ja tohutult ilusa loodusega. Jõgede ja kanalite rägastik millesse võib niiöelda “uppuda”.

Lonely Planeti sõnul on Kerala Backwaters üks suurimaid vaatamisväärsusi Indias. Tõesti, see on hämmastav. Leidsin uued reisikaaslased. Kolm Taanlast ja üks Norrakas.

On mitmeid viise kuidas Backwaterseid näha. Esimene ja kõige odavam viis on võtta 8 tunnine praam Aleppyst Kollamisse. Maksab 300 ruupiat. Praam sõidab mööda suuremaid kanaleid ja enamvähem saab selle õige tunde kätte küll.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/3,2, 1/1000 sek, ISO 3200.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/5,6, 1/1000 sek, ISO 2000.

Teine võimalus on võtta kohalik kanuu koos juhiga. Juhiks on tavaliselt mõni kalamees või põllumees, kes teenib turistide sõidutamisega lisaraha. See on juba midagi enamat, kui lihtsalt kerge ülevaade. 2-3 tunnine sõit näitab väga täpselt kuidas käib kohalik elu kanalite ääres ja millised on elutingimused. Kuna kanaleid kasutatakse vee allikatena, siis kodud on ehitatud väga lähedale ja teoreetiliselt tekib tunne, nagu sõidaks kanuuga läbi inimeste hoovide. Tädid pesevad pesu, lapsed mängivad hoovis kriketit, vanemad härrad uudistavad uusi turiste, nooremad pojad üritavad sulle kookospähklit müüa. Selle kanuureisi ajal käis just 9 päevane templifestival mis tähendas, et ruuporitest lasti ilma pausideta tohutult kõvasti mantraid. Ja seda terves külas ning 9 päeva järjest. Meie 2,5 tunnise reisi jooksul mõjus see juba korralikult, ei kujuta täpselt ettegi kuidas 9 päeva oleks.

Kanuureiside kohta leiab infot turistiinfost või siis küsi ükskõik kellelt tänaval, kõik teavad kedagi kes korraldavad mingeid reise. Ma võtsin kohe Kollami sadama turismiinfost broneeringu. Maksis 400 ruupiat( 6 eurot) ja sisaldas autotransporti 45 minutit õigesse kohta, 2-3 tundi kanuusõitu ja transporti tagasi linna. Need reisid toimuva tavaliselt 2 korda päevas.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/6,3, 1/1000 sek, ISO 200.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/3,2, 1/2000 sek, ISO 1250.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/3,5, 1/400 sek, ISO 200.

Kolmas, kõige kallim ja arvatavasti ka kõige luksuslikum viis on võtta kambaga terve paatmaja. Tavaliselt paketid sisaldavad1-2 päeva laevas koos ööbimise ja 24 tundi teenindusega. See on siinkandis põhiline turismimagnet. Neid paatmaju on absoluutselt igas suuruses ja igas hinnaklassis. Praamiga sõites nägin oma mitusadat paati seismas ja kliente ootamas. Kuna kõrghooaeg on läbi, siis pargitakse paat ära ja uuel hooajal läheb jälle sõitmiseks.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/5, 1/1600 sek, ISO 160.

2-päevase paketi hinnad hakkavad kuskilt sealt 2000 ruupia kandist ja võivad ulatuda kõrgemale kui lagi. Tõesti, sky is the limit. Kui vähegi võimalus, siis tuleb minna. Aga see on täpselt selline seltskonna olemine, et väga suvaliste turistidega ei tahaks koos olla. Kuna Taanlased ja Norrakas olid selle juba ära teinud, siis ei jäänudki mul muud üle kui lihtsalt kanuureis võtta. Olen rahul!

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/4, 1/1600 sek, ISO 100.

Otsisime endale hotelli rannale kõige lähemale, et oleks hea minna ujuma. Hommikul just peale päikesetõusu läksime Henninguga (Norrakas) julgelt randa, lootes leida sealt mõnusa peesitamise koha koos pehme liiva ja enamvähem puhta veega, aga ei, rand oli teoreetiliselt üks suur peldik. Mehed tulevad hommikul sinna oma number kahte tegema. Rand on täis väikesi auke, kuhu siis tehakse asi ära, aga liiva peale ei lükata. Aga no kui juba rannas olime, eks siis pidi ikka ujuma küll minema (tean küll mis te praegu mõtlete). Väikesed poisid püüdsid rannas hommikusöögiks rusikasuuruseid krabisid.

OK, aitab küll linnadest, aeg hakkab otsa saama ja tahaks veel natuke rannas pikutada. Sõidame veel lõunapoole.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/500 sek, ISO 200.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2,2, 1/500 sek, ISO 200.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/4,5, 1/1600 sek, ISO 100.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2,2, 1/320 sek, ISO 1000.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/320 sek, ISO 6400.

 Vaata kõiki “Kompaktkaameraga indias” artikleid siit

Tahvelarvutite seksikalt peened pihad on sülearvutid meediast täiesti perifeeriasse tõrjunud. Täna saame aga asetada rüperaalide kaalukausile koguni kuus uut HP ProBook 400 ja 200 seeria sülearvutit. Lähtuvalt tehnoloogiamaailmas valitsevatest trendidest on uued sülerid endistest õhemad (täpsemalt 36%) ning kergemad (täpsemalt 18%). Ekraanisuurus jääb 13,3 ja 17,3 tolli vahele.

HP ProBook sülearvutid on varustatud töökindlate SSD-ketaste ning loomulikult ka 4Gühilduvusega.  Rohkelt rõhku on mõlema mudeli juures pandud arvutite võimekusele ning turva- ja multimeediarakendustele. Soodsamahinnaline HP ProBook 200 seeria on HP enda sõnul suunatud eeskätt väiksematele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Peale sülearvutite näitas HP ka oma uusi printereid. HP M521 printer paistab silma kiiruse poolest ning võimaldab printida otse nutitelefonist või tahvelarvutist, M725 printeriga saab trükkida ka A3 formaati.

HP ProBook 200 ja 400 seeria arvutid jõuavad Eestis müügile alates juulist.

Allikas: HP

Igapäevapildistajate juures võtavad paratamatult võimust telefonikaamerad. See on fakt, mille kinnituseks võib tuua näiteks sellise fotojaotuskeskkonna nagu Flickr statistika, kus 5 populaarsema kaamera seast võtavad esikohad iPhone 4S, iPhone 5 ja iPhone 4 (ja just sellisest järjekorras muide). Ometi on fotoaparaatidel olnud üks vankumatu kants, mille müüride vastu telefonikaamerad senini jõuetult oma rusikaid on trummeldanud. See on optiline zoom.

Viimastel andmetel aga plaanitseb Samsung rünnakut sellesama kantsi vastu. Nimelt on internetti lekkinud andmed salapärasest mudelist SM-C101, mis väidetavalt pidavat meenutama tootmisse mitte läinud S4 Mini, ainult et 16Mp kaameraga. Ning vähe sellest, kuuldavasti lisandub sellele rammusale pikslikogusele ka kümnekordne optiline zoom! Mis on selle kõrval Nokia 808 Pure View kolmekordne…

Kui see kõlakas peaks tõelpoolest tõele vastama, siis ootavad seebikarbimate fotoaparaate kurvad ajad, kui mitte täielik väljasuretamine. Sest selge on see, et Samsungi edu korral ei jää teised nutitelefonide tootjad mitte käed rüpes pealt vaatama, vaid üritavad suurmeistrile igal võimalusel pähe teha. Võidab sellest aga eeskätt muidugi tarbija. Väikese miinusena võib aga ikkagi arvestada sellega, et ega suured ja ilusad numbrid veel telefonist korraliku fotoaparaati tee. Igatahes hoiame oma pilgud Lõuna-Koreale suunatuna ja ootame uudiseid. Kuuldavasti on neid oodata juba juuni esimeses otsas.

Allikas: TechCrunch

Visionäärid Conran Design disainifirmast on BBC palvel maha saanud põneva kaamerakontseptsiooniga. Kuigi tegu pole vaieldamatult profikaameraga võiks see pakkuda tõsist konkurentsi üha populaarsemaks muutuvatele telefonikaameratele. Esmapilgul on kummalist objekti isegi raske kaameraks pidada, kuna puuduvad harjumuspärane objektiiv ja ekraan. Objektiivi asemel on Conrani kaameral ümmargune pildiotsimisauk ning ekraani peaks asendama sinihambaühendus, mis näitab tehtud pilte pildistaja telefoni- või arvutiekraanil.

Tehnilistesse detailidesse süvenemata võib öelda, et tegu on üpris põnevate muudatustega, sest eks ole ekraan fotoaparaadi juures üks suuremaid energiaröövleid (loe: patarei/aku koormajaid) ning objektiiv jälle üks kallimaid ja õrnemaid detaile fotoaparaadi juures. Seega peaksid uuendused muutma fotoaparaadi mugavamaks, töökindlamaks ning mõistagi soodsamaks. Ilmselgelt oleks uudne lustlik pildimasin suunatud noorele Instagrami-põlvkonnale ning selle põhikonkurendiks jääksid ikkagi needsamad telefonikaamerad. Vaata videot, kus asja lähemalt lahti mõtestatakse:

Palun kliki video vaatamiseks siia

Allika: Laughing Squid 

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/11, 1/400 sek, ISO 125.

Ei teagi kuidas alustada, teema on nii mõnus, et tekib kohe raskusi enda väljendamisega. Ma ei ole kunagi nii head toitu söönud, kui siin Indias. Ja head toitu on tavaliselt palju kergem ka pildistada.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2,8, 1/2000 sek, ISO 1000.

Reisides teistesse kultuuridesse on üks suuremaid kokkupuutepunkte sinu ja sihtkohaga just toit. Sellest ei saa üle ega ümber, sa pead sööma ja sa pead jooma, midagi pole teha. Muidugi on alati võimalus minna mõnda ülemaailmsesse toiduketti ja võtta samasugust toitu mida kodus sööd, aga sellel ei ole mingit mõtet.

Olen muidu suhteliselt lihtsööja, armastan lihtsaid toite ja üritan vältida liha, India on just minule täpselt paras. Terve nende toidukultuur on väga lihtne, aga perfektselt paigas. 90% india toidust on vege. Ideaalne, sest Eestis tähendab vege toit kuskil söögikohas enamasti lihtsalt salatit.

Minu jaoks on toit siin väga tähtis faktor ja üritan enamus oma head toidud ka üles pildistada ja soovitan seda kõigil teha. Muidu lihtsalt läheb meelest ära see mõnus kogemus. Eks muidugi ma võin vahel välja paista nagu instagrammipede, kes igat oma toitu pildistab, aga mis siis ikka, kui nii siis nii.

Toidu pildistamine on suhteliselt lihtne, aga vajab ikkagi natuke mõtlemist, sättimist ja aega. Üritan leida huvitavaid valguseid, et tuua välja toidu eripärasid või just toidu söömise aega. Näiteks see hommikueine. Kui toit lauale toodi, siis ei olnud midagi erilist, aga nägin kõrval lauas ilusat hommikuvalgust ja läksin tegin seal selle klõpsu ära.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/5, 1/400 sek, ISO 160.

Nagu igal muul objektil on ka toidul oma sügavus ja faktuur. Valgus on just see mis aitab neid välja tuua. Kodus stuudiovälkudega pildistades panen ühe valguse kindlasti kontrasse(tähendab, et valgus on toidu taga ja suunatud kaamera poole) see tekitab kaamera poole varjud ja toob sügvuse välja. Teine valgus kas paremale või vasakule ja palju nõrgemalt, et varjud täiesti kotti ei jääks, aga päris ära ka ei kaoks. Tulemuseks ilus ja isuäratav pilt. Seda sama skeemi saab ka väga lihtsalt reisides kasutada. Kui sa oled restorani kaitsva katuse all päikese eest peidus, siis kaamerasse tulevaks valguseks on õuest tulev päike ja lisavalgusena saab lihtsasti kasutada suvalist valget paberit. Aseta valge paber kas enda poole toitu või siis mõnele küljele, paber toimib kui peegeldi ja teeb varjud pehmemaks. Tulemuseks on tavaliselt hea pilt(enamasti, mitte alati).

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/50 sek, ISO 50.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/3,5, 1/320 sek, ISO 640.

Mängi kindlasti avadega ja leia vastavalt olukorrale õige lahendus. Ma üritan alati kõige suurema avaga pildistada, tehes teravaks ainult väikese osa pildist.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/640 sek, ISO 200.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/400 sek, ISO 500.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/400 sek, ISO 500.

Meeldib ka pildistada otse ülevalt alla, mis natuke on sarnane keskkonnaportreele, kuna sa jätad pildile ka lauda ja toidu ümber olevaid esemeid. Viktor Koshkin ütles mulle kunagi hästi, tootefoto on sama nagu inimese pildistamine, sa lood selle eseme portree. Portree, võttes arvesse objekti eripärasid ja kõiki aspekte mis teevad sellest asjast just selle asja nagu me seda tunneme. Peale seda lauset, olen alati tooteid pildistanud samamoodi nagu inimesi, jättes kõrvale selle igavuse mis vahest tootefotode tegemisega kaasas võib käia. Mõni armastab tootefotosid ja mõni vihkab, arvan et see on suhtumise küsimus.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/3,2, 1/640 sek, ISO 1600.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/80 sek, ISO 2500.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2,8, 1/800 sek, ISO 1000.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/640 sek, ISO 6400.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/1600 sek, ISO 800.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/4, 1/2000 sek, ISO 6400.

Paar päeva tagasi sain oma elu kõige karmima äikesetormi osaliseks. Istusin rahulikult rannas, kui järsku hakkas tibutama. Kohalikud kohe kiiresti asju pakkima ja randa hülgama. Mina rahulikult istun ja mõttes lohutan ennast, et aega on ja kiiret pole kuhugi. Eksisin rängalt. 2 minutiga oli kerge tibutus arenenud kõige tugevamaks tormivihmaks mida elus kogenud olen.

Muidugi ei olnud mul midagi muud kaasas, kui lihtsalt kaamera üle õla, ei mingit kotti kuhu seda peita. 3 minuti pärast peale tibutamist olin sama märg nagu oleks riietega ujuma läinud. Ühtegi taksot ei olnud saada ja kõik restoranid/kohvikud olid kiirelt uksed sulgenud. Üritasin kaamerat iga hinna eest kaitsta, aga tulutult. Vesi pressis igalt poolt läbi ja kaamera oli täiesti läbi ligunenud. Kiirelt aku tagant ära, et ei tekiks mingit lühise võimalust.

Olin kindel, et nüüd ongi selle kaamera eluiga läbi. Aga ei, väike vapper RX1 jätkas hommikul ilusti mu teenimist ja tundsin veel suuremat kiindumust selle vastu. Annan 10 punkti kümnest Sonyle, tema vastupidavusele igasugustes ilmastikutingimustes.

AUTO WB tegi hommikul veidraid trikke ja üritas kõiki pilte roheliseks muuta. Hiljem selgus, et olin juhuslikult AUTO WB korrektsiooni natuke rohelisemaks keeranud, seda enda teadmata. Aga see väike asi tundus kaamera suremise mõtte kõrval suhteliselt tühine. Niiet kaamera pidas vastu ja elu läheb edasi.

 Vaata kõiki “Kompaktkaameraga indias” artikleid siit

Nissin MG8000 Extreme pärjati paari päeva eest TIPA 2013. aasta auhindadel möödunud aasta väliste välklampide parimaks esindajaks. Tegu on Nissini välkude lipulaeva ja mudeliga, mille välgupeasse on disainitud alumiiniumist õhutusavad ja mille välgutoru on valmistatud kvartsist. Selline ehitus hoiab Nissini esindaja sõnul ära välklambi kuumenemise, nii et sellega saab teha väga lühikese aja jooksul teha väga palju välke.

Rohkem saab välgu kohta teada artiklist “Karbist välja: Nissin MG8000 välklamp“.

• Nissin MG8000 Extreme Canonile Photopointist: 499.00€
• Nissin MG8000 Extreme Nikonile Photopointist: 499.00€

Kõige paremini läks Canonil, kes napsas esikohad lausa viies kategoorias. Näiteks Canon EOS 100D pälviti algtaseme ja EOS 6D eksperttaseme DSLR kaamerate kategooriates parimateks. Halvemini ei läinud ka Nikonil, kes sai esikoha neljas kategoorias. Oma Coolpix S01-ga oldi parimad näiteks kompaktkaamerate arvestuses.

Altpoolt leiad kõik 2013 aastal auhinna pälvinud fotokaamerad võrrelduna eelmise aasta laureaatidega. Kõiki selleaastaseid TIPA auhinna saajaid saad vaadata TIPA veebilehel.

TIPA auhinnatud fotokaamerad 2012 ja 2013
2012		2013
	Parim eksperttaseme peegelkaamera Nikon D800		Parim eksperttaseme digipeegelkaamera Canon EOS 6D
	Parim edasijõudnute klassi peegelkaamera Sony Alpha SLT-A65		Parim edasijõudnute klassi peegelkaamera Nikon D7100
	Parim algtaseme peegelkaamera Nikon D5100		Parim algtaseme peegelkaamera Canon EOS 100D
	Parim videot filmiv peegelkaamera Canon EOS 5D Mark III		Parim videot filmiv peegelkaamera Canon EOS-1D C
	Parim algtaseme hübriidkaamera Olympus PEN E-PL3		Parim algtaseme hübriidkaamera Olympus PEN E-PL5
	Parim edasijõudnute klassi hübriidkaamera Panasonic LUMIX GX1		Parim edasijõudnute klassi hübriidkaamera Samsung Smart Camera NX300
	Parim ekspertklassi hübriidkaamera Sony Alpha NEX-7		Parim ekspertklassi hübriidkaamera Fujifilm X-E1
	Parim profiklassi hübriidkaamera Fujifilm X-Pro1		Parim profiklassi hübriidkaamera Panasonic Lumix DMC-GH3
	Parim supersuumkaamera Fujifilm X-S1		Parim supersuumkaamera Nikon COOLPIX P520
	Parim ekspertklassi digikompakt Canon PowerShot G1 X		Parim ekspertklassi digikompakt Fujifilm X20
	Parim kompaktkaamera Samsung MV800		Parim kompaktkaamera Nikon COOLPIX S01
	Parim ilmastiku- ja põrutuskindel digikompakt PENTAX Optio WG-2		Parim ilmastiku- ja põrutuskindel digikompakt Panasonic Lumix DMC-FT5 (DMC-TS5)
	Prestiižseim digikompakt Leica M9-P		Prestiižseim digikompakt Sony Cyber-shot DSC-RX1
	Parim fotoinnovatsioon Nokia PureView tehnoloogia		Parim fotoinnovatsioon Samsung 45mm f1.8 (2D/3D) objektiiv