Makroobjektiivide kuningas

’Luup’ ehk Canon MP-E 65mm 1-5× Macro objektiiv

© Tekst ja fotod: Jaak Põder

Maailmas on suured ja väiksed asjad. Nende pildistamiseks on igal endast lugupidaval objektiivitootjal pakkuda vastavad objektiivid – portreede jaoks portreeobjektiiv, lindude jaoks pikk teleobjektiiv, putukate ja detailide jaoks makroobjektiiv jne. Kuid eriti tillukesed asjad? 1999. aastal tuli lihtne vastus ka sellele – Canon MP-E 65mm 1-5× Macro objektiiv. Ärge saage valesti aru – väikesemõõdulisi objekte sai ka varem pildistada, kasutades erinevaid abivahendeid nagu lõõtsad või läätsed – spetsiaalobjektiiv muutis selle pildistamise lihtsalt kordades lihtsamaks.

Mida tähendab 1-5×?
Seletan esmalt lahti, mida tähendab 1-5×. Väljend 1× näitab, et asi jäädvustatakse filmikaadri mõõdus alale elusuuruses (1:1). Ehk teisisõnu, 1× suurendusega jääb pildile 24×36mm ala. 5× suurendusega jääb pildile ca 5×7mm ala. Mõlemad kehtivad täiskaadri puhul, väiksema sensori korral on pildistatav ala veelgi väiksem. Nüüd võtke joonlaud ja vaadake, kui pikk see pool sentimeetrit tegelikkuses on. Päris lühike, kas pole?

Omapärad
’Luup’ on omapärane mitmes mõttes. Esmalt see, et temaga tavalisi pilte teha ei saa. Ta on ainult tillukeste ja ka väga tillukeste asjade pildistamiseks. Teiseks, MP-E objektiiv on ainult manuaalse teravustamisega. Asja muudab keerukaks teravustamisel liikuv objektiivi esiosa, samal ajal muutub ka teravustamiskaugus. Uskuge mind, see teeb alguses pildistatavale pihtasaamise tõeliselt raskeks. Kui lisada valemisse veel alla millimeetrine teravussügavus, siis objekti leidmine ja kaadris hoidmine ongi piltnikule kõige suurem väljakutse. Esimestel kordadel isegi nii suur, et tuleb võidelda käegalöömissooviga.

Võimalused
Kui kannatust jagub, siis ’luubiga’ saab minna täiesti uude maailma. Sõna otseses mõttes sellisesse, mis paljale silmale paistab lihtsalt täpina või ei paista üldse. Võib näiteks vaadelda, milline puuk või lehetäi välja näeb, kui karvane on nõgese leht, kas kuuseokastel on valgete servadega ’õhuaugud’ või mitte, missugune on härmatis ja nii edasi. Muidugi ei piirdu pisike maailm ainult loodusega, ka mujal on avastamist küllaga – koosnevad kõik asjad ju kokkuvõttes detailidest, olgu need siis inimese poolt loodud või mitte. Võibolla peitub siin ka põhjus, miks selle ’luubiga’ tehtud pildid, isegi keskpärased, äratavad vaatajas palju rohkem huvi kui enamus muud pildid. Sest see on aken sellisesse maailma, kuhu ilma fotohuvita väga harva satutakse. Hmm, tegelikult, isegi fotohuviga harva satutakse.

Fotod:

Liblikas ja külaline – Pilt on tehtud 1x suurendusega, punane ruut näitab, kui suur ala 3× suurendusega kaadrisse oleks mahtunud.

3× suurendusega pilt samast liblikast, punane ruut näitab, kui suur ala 5× suurendusega kaadrisse oleks mahtunud.

Õunapuu all puhkas selline tegelane jalga. Palja silma jaoks roheline täpike, tegelikult täiesti normaalse välimusega putukas. Pildistatud 4× suurendusega (pildil olev ala on 3,75 × 5,63 mm).

(472)