© Tekst ja fotod: Sven Začek

Tasapinnad, jooned, teravussügavus – fotol võivad need tihti jääda teistsuguselt, kui päriselus silmaga vaadates. Objektiivi ja kaamera ehitus seavad omad piirid. Probleemid tekivad erinevalt tasandilt vaadates ja pildistades ning seda eriti lainurgaga. Näiteks metsas puid pildistades. Suunates objektiivi ülevalt alla soovides peale võtta vaid põnevaid puutüvesid ja mättaid, mille vahel nad kasvavad on tulemuseks normaalselt paistev maapind ning diagonaalis erinevatesse suundadesse kasvavad puutüved, kui tegelikult sirgusid nad vertikaalselt taeva poole nagu enamus normaalseid puid.

Võimalusi tegeliku olukorra jäädvustamiseks on kaks. Kas teha jooned korda enne pildistamist või pärast? Esimesel juhul läheb tarvis Tilt-shift perspektiivinihutusega objektiive, mis on kallid ja olemuselt väga spetsiifilise kasutusalaga. TS objektiivide soetamine nõuab planeerimist ja nende eeliste täpset kindlakstegemist.

Teine võib olla käepärasem viis on pilt teha korda pärast pildistamist fototöötlus tarkvara abiga. Mina olen seda võimalust aeg-ajalt kasutanud, kuigi mitte alati. Vastavalt vajadusele nagu öeldakse. Tehes tellimustöid, millest osa on hoonete pildistamine, tuleb probleem alati päevakorda. Sarnaselt ülevalt-alla pildistamisele on probleemseks ka alt-üles pildistamine. Jäädvustades maapinnalt mitmekorruselisi hooneid paistavad nad pildil kõik selili kukkuvat. Tellija ei saa kuidagi sellise tulemusega rahul olla, kui talle olulised asjad pildil hoopis teistsugused välja paustavad. Seda veel eriti, kui nad kehvemalt teistsugused paistavad. Alati, kui asjad on teistsugused, kuid seda tegelikust paremini, ollakse rahul J.

Tarkvaraga joonte sirgeksajamine nõuab teatud etteplaneerimist, sest nelinurksest pildist tehakse õgvendamise käigus midagi trapetsikujulist ning oluline osa tuleb sealt uuesti nelinurkseks lõigata, mistõttu läheb päris suur osa algsest pildi laiusest kaduma. Niisiis tuleb eelnevalt kadudega servadest arvestada ja pilt vastavalt kadreerida. Kui pilt tehtud tuleb see avada fototöötlusprogrammiga nagu näiteks Adobe Photoshop ja sealt edasi menüüde kaudu õige tööriista juurde navigeerida (Filter > Distort > Lens Correction). Seal on palju abimehi, kes aitavad pildi selliseks arvutada, et tulemus vastaks reaalsusele. Orientiiriks on ruuduline raster, mis annab aimu, kui palju liugureid nihutada tuleb, et soovitud tulemuseni jõuda.

Algne imelikult kõverate puutüvedega pilt.

Kuna pilt polnud tehtud arvestusega see hiljem sirgeks keerata, siis on näha, kuidas kadreering on pärast korrektsiooni paigast ära nihkunud ja tulemus pole enam väga hea. Seepärast on äärmiselt oluline pilti tehes selle lõppkasutuse ja lõpptöötluse peale mõelda.

(1051)